Isas- ja emaslilled
Pähkel on ühekojaline taim. Nii et puu kannab nii isas- kui ka emaslilli.
lugeda ka
- Pähklipuu pungad – kõik, mida pead teadma
- Tatraõis – kõik, mida pead teadma lühidalt
- Kask profiilis – kõik, mida pead teadma ühe pilguga
Portrees isaslilled
Isaslilli nimetatakse ka kassiks. Need on paigutatud pikkadesse, silindrilistesse ja rippuvatesse kassidesse ning avanevad tavaliselt aprillis või mais. Värvi poolest on isaslilled kaunis segu rohelisest ja kollasest. Need on väga märgatavad – aga rohkem paksude õisikute kui värvi tõttu. Pähkli isasõied on tavaliselt kuue kuni kaheteistkümne sentimeetri pikkused. Äärmiselt huvitav on see, et nad arenevad eelmise aasta lehtede kaenlaalustest pungadest.
Neile, kes tahavad täpselt teada: iga isaslill koosneb
- kolm kuni kuus lehtlehte,
- kaks lehekülge ja
- tugileht.
Need ümbritsevad kuni 40 tolmukat, mis asuvad sees.
Emaslilled portrees
Emasõied tunduvad väga silmapaistmatud. Need on alati selle aasta, s.t praeguste võrsete lõpus – kas paarikaupa või kuni viie õiega kobaratena – ja tulevad tavaliselt neli nädalat pärast kassipoegade sündi.
Siin ka üksikasjalikum portree botaanikahuvilistele:
- 10 kuni 15 mm pikk
- 5 kuni 10 mm lai
- neljaosaline perigone
- Kandelehed ja kandelehed (moodustavad alguses karvakatte)
- alumine, kaheleheline munasari
- kaks silmatorkavat sulelist armiosa
- lühike pliiats
Märkus. Kaheosaline puutepliiats viib kaks armiklappi viljastamiseks õigesse asendisse. Algul on armid läikivad rohelised, hiljem on need punaka värvusega.
Tolmeldamise tüüp
Õisi tolmeldab tuul. Tehnilises kõnepruugis räägitakse selles kontekstis anemofiiliast.
Esimese õitsemise aeg
Reeglina õitseb pähklipuu esimest korda umbes 15–20-aastaselt. Sellepärast neid varem pole puuvilju juurde lõikama.
