Paljudel lepaliikidel on käbitaolised viljad
Lepp (Alnus) on tihedalt seotud kasega (Betula) ja teda leidub peamiselt märgaladel ning jõgede, ojade ja muude veekogude kallastel. Saksamaalt on pärit ainult must, roheline või valge lepp, kuigi viimast on kirjanduses mõnikord nimetatud ka halliks lepaks. Aedades suurema aiatiigi või mõne muu veekoguga istutatakse aga sageli võõrliike nagu keiserlepp või süda-lepp. Kõikidel liikidel arenevad käbilaadsed, üsna väikesed viljad.
lugeda ka
- Milline lehtpuu on eriti kiire kasvuga?
- Milline lehtpuu on okastega relvastatud?
- Ideaalne suurtesse ja väikestesse aedadesse: lehtpuu profiilis
Must lepp
Must lepp (Alnus glutinosa) on üks pioneerpuuliike kiiresti kasvav ja vallutas kiiresti kesa ja niisked äärealad. Vanemaid puid on lihtne ära tunda nende mustjaspruuni, rebenenud koore järgi.
Valge lepp
Hall või valge lepp (Alnus incana) on harjumuse, elupaiga ja eluviisi poolest väga sarnane mustale lepale, kuid koor on oluliselt heledam. See on ka palju vähem levinud kui must lepp.
Südamelehine lepp
Erinevalt kohalikest liikidest on aedades populaarne süda- ehk itaalia lepp (Alnus cordata). istutatud. Umbes 20 meetri kõrguseks ulatuval puul on nahkjad lehed, mis on südamekujulised ja läikivad tumerohelised.
Lilla lepp
Späths lepp või Lilla lepp (Alnus x spaethii) on populaarne puu, mis võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks aedadesse ja parkidesse. Tema kuni 18 sentimeetri pikkused lehed on võrsudes pruunikaslillad, suvekuudel tuhmid, tumerohelised ja hilise sügisvärvi saabudes lillakaspunased.
Keiser Lepp
Keiserlepp (Alnus glutinosa 'Imperialis') on musta lepa kultiveeritud vorm ja areneb kuni kümne meetri kõrguseks lahtise struktuuriga ja väljaulatuvate okstega puuks. Õrnatel lehtedel on mõlemal küljel kolm kuni neli kitsast sügavalt sisselõiget.
Näpunäiteid
Seotud ka magnooliatega Tulbipuu Sageli aedades kasvatatav võõrpuu (Liriodendron tulipifera) moodustab kuue kuni kaheksa sentimeetri pikkuseid koonuselaadseid ühisvilju.