Sisukord
- Söödav hiiglaslik bovist
- Korjata ainult noori isendeid
- Segiajamise tõenäosus
- Mittesöödav boviste
- Korduma kippuvad küsimused
Looduses jalutades võib vähese õnne korral kohata jalgpallisuuruseid valgeid ilma varreta seeni. Need maitsvad söögiseened on Boviste. Kuid olge ettevaatlik: kõik Boviste ei ole söödavad.
Ühesõnaga
- noored hiiglaslikud bovets söödavad
- peab olema valge, tihke viljalihaga (seest ja väljast)
- lõpetage söömine, kui need on pruuniks muutunud
- kergesti segi ajada noorte surmakübaraseentega
- Katsetamiseks lõigake keskelt läbi ja kontrollige lamellkinnituste olemasolu
Söödav hiiglaslik bovist
Peamiselt niitudel ja karjakarjamaadel kasvav hiid-bovist (Calvatia gigantea) ei ole mitte ainult välimuselt väga sarnane noorte seentega (ja on oluliselt suurem), vaid on nendega ka sugulane. Nagu ka söödava puhul Niiduseened seeneliha on valge ja tihke, kuid hiiglaslik bovist ei moodusta lamelle ega varsi. Iseloomulikud omadused:
- võib olla jalgpalli suurune
- läbimõõduga 10–50 sentimeetrit
- kaalub mitu kilogrammi
- ümar kuju
- varred puuduvad
- ei mingeid uime ega torusid
Riesenbovistet saab koguda juunist septembrini.
Näpunäide: Seda maitsvat söögiseent võib leida mitte ainult niitudel ja karjamaadel, vaid ka vanadelt viljapuuaedadel ja aeg-ajalt hõredates metsades, kus on palju männi.
Korjata ainult noori isendeid
Kuid ole ettevaatlik: hiiglaslikku bovisti võib süüa ainult noorena. Vanemad isendid muutuvad seest ja väljast pruuniks ning seest muutub väga pehmeks ja pulbriliseks. Sellises olekus seen ei ole mürgine, vaid mittesöödav ja tuleks jätta seisma. Viljakehas on praeguseks välja arenenud kuni seitse miljardit eost, mis eoste valmimisel tekivad ootamatult ja plahvatuslikult. Bovist võlgneb oma nime tekkivale mürale, sest "Bovist" on tuletatud varajasest uuskõrgsaksa sõnast "vohenfist", mis tähendab midagi "rebase peeru".
Segiajamise tõenäosus
Kogenematu kollektsionäär võib noori hiidveiseid kergesti segi ajada ülimürgise valgekübaraseenega (Amanita phalloides). Seetõttu peaksite alati kasutama väikeseid sfäärilisi seeni
- lõika keskelt läbi
- Pöörake tähelepanu sees olevatele lamellidele
- kui on näha lamelle: jäta seen
- siis on see surmakübar seen
- varrepõhi viitab ka surmakübaraseenele
Surmakübaraseen on Saksamaal üks mürgisemaid seeneliike ja põhjustab surmavat mürgistust ka kõige väiksemates kogustes tarvitades. Seenetoksiin ründab peamiselt maksa ja põhjustab elundipuudulikkust.
Märge: Teod söövad sageli paprika seeni, kuid see ei viita kahjutule. Tigudel pole maksa nagu inimestel, seega ei saa maksa kahjustav mürk neile mõjuda.
Mittesöödav boviste
Lisaks maitsvale hiiglaslikule bovistile leidub ka boviste, mis on mittesöödavad või lausa mürgised. Nende hulka kuuluvad näiteks veisekartul
- paksukooreline kartul (Scleroderma citrinum)
- leopardinahk Hartbovist (Scleroderma areolatum)
- samuti must-must kõva bovist (Scleroderma verrucosum).
Kartulipuu kasvab peamiselt okasmetsades, harvem lehtmetsades ja eelistab happelist, üsna toitainetevaest mulda. Vaatamata ümarale sibulakujulisele viljakehale saab neid liike kergesti eristada hiiglaslikust valgest bovistusest, kuna neil on juba väljast pruunikas, osaliselt jämeväljas ja seest lilla kuni pruun värvus. Söödavate Boviste viljaliha on alati valge ja tihke. Kartulipovistid kasvavad juulist detsembrini. Need on Euroopas levinud ja tuleks jätta sinna, kus nad on.
Märge: Pole tähtis, kas kartulibovist või hiiglaslik bovist; need liigid, mida tuntakse ka kõhuseentena, on ebameeldiva lõhnaga, mis vanematel isenditel meenutab tugevalt uriini.
Korduma kippuvad küsimused
Põhimõtteliselt peaksite sööma ainult hiiglaslikke noori veiseid, mille viljaliha on valge. Nende maitse ei sarnane seentele, neil on mahe ja meeldiv aroom. See tähendab, et neid saab ka väga hästi maitsestada ja kasutada näiteks lihaasendajana. Maitseaineks need söögiseened aga oma vähese maitse tõttu ei sobi.
Tavaliselt lõikad hiiglaslikud veised u. ühe sentimeetri paksused viilud, mis on tugevalt maitsestatud, lahtiklopitud munas ja jahus veeretatud ning seejärel šnitsli moodi praetud. Sool, pipar, värsked või kuivatatud ürdid (nt. B. Petersell), aga ka sibulat, küüslauku ja paprikapulbrit. Samuti võid seeneliha hammustada suurteks kuubikuteks ja maitsestada nagu guljašš.
Tõenäoliselt ei söö te kartulibovisti liiga palju, kuna sellel puudub söödava hiiglasliku bovisti mahe aroom. Lisaks on sageli tugev uriinitaoline lõhn kiiresti tõrjutav. Vastasel juhul võib tekkida kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus ning vereringehäired. Kartulibovist pole aga surmavalt mürgine – erinevalt kübarseenest on kahjuks ka mõnusalt vürtsika seenemaitsega ja seetõttu kärbseseeneks ära ei tunta tahe. Sel juhul pöörduge viivitamatult kiirabisse. helista kiirabiarstile!