Pukspuu informatiivses ülevaates
- Botaaniline nimi: Buxus
- Populaarsed nimed: Buchs, Bux
- Taimede perekond: Pukspuu perekond (Buxaceae)
- Esinemine: Euroopas, Aasias, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas
- Tüübid: umbes 30
- Asukoht: Penumbra, Päike
- Kõrgus: olenevalt tüübist ja sordist vahemikus 50 sentimeetrit kuni 6 meetrit
- Kasvuharjumus: väike põõsas või puu
- Vanus: 500 aastat ja rohkem
- Juurevorm: madalad juured, tihe juurevõrgustik
- Igihaljas / suveroheline: igihaljas
- Lehed: munajad, ühe kuni 2,5 sentimeetri pikkused
- õied: silmapaistmatu, ainult vanematel eksemplaridel
- Õitsemise periood: märtsist maini
- Puuviljad: mustad kapselviljad
- Toksilisus: kõik taimeosad on mürgised
- Talvekindlus: kõrge (välja arvatud võõrliigid)
- Kasutamine: hekitaim, Piir, Topiary, üksildane, bonsai
Iseloomustus, liigid ja sordid
Kui Austraalia, Uus-Meremaa ning põhja- ja lõunapoolus välja arvata, leidub pukspuuliike peaaegu kõikjal maailmas. Enamik umbes 30 liigist on pärit troopikast ja subtroopikast. Euroopas on seevastu kohalikud vaid kaks liiki: harilik pukspuu (Buxus sempervirens) pärineb Vahemere piirkonnas ja seda kasvatati aiataimena juba Vana-Rooma impeeriumis umbes 2000 aastat tagasi. Baleaari pukspuu (Buxus balearica) leiti (ja leidub jätkuvalt) kultuurtaimena ka paljudes Vahemere piirkonna aedades. Kesk-Euroopas see liik aga rolli ei mängi, vastupidiselt Kaug-Idast pärit väikelehine ehk jaapani pukspuule Buxus microphylla. See on olnud osa traditsioonilistest Jaapani aedadest sajandeid, kuid on juba mõnda aega rõõmustanud ka meie aeda.
lugeda ka
- Kõige populaarsemad pukspuuliigid aia jaoks
- Pukspuu kasv sõltub sordist
- Pukspuitu on lihtne väikesena hoida
Populaarsed sordid koduaeda
Siin riigis on aiapuudena olulised vaid Buxus sempervirens ja Buxus microphylla. Kõige populaarsemate hulgas sorteerib kuuluma:
- "Faulkner": B. mikrofülla, läikiv, tumeroheline lehestik, laiem kui kõrge, seenhaiguste suhtes vähe tundlik
- "Herrenhausen": B. mikrofülla, üsna madal, suhteliselt suurte lehtedega, lehestiku värvus helerohelisest kollakani, seenhaiguste suhtes vähe tundlik
- 'Angustifolia': B. sempervirens, tumeroheline lehestik, kuni 90 sentimeetri kõrgune
- "Argenteo variegata": B. sempervirens, kuldkollased lehtede servad
- "Sinine Heinz": B. sempervirens, sinakasroheline lehestik, madala kasvuga
- "Globosa": B. sempervirens, looduslikult kerakujuline kasv
- "Graham Blandy": B. sempervirens, sammaskasv, kuni kolm meetrit kõrge, jääb kitsaks
- "Handworthiens": B. sempervirens, kiirekasvuline, kuni viie meetri kõrgune
- "Marginata": B. sempervirens, kollase servaga heleroheline lehestik
- 'Rotundifolia': B. sempervirens, kuni 100 sentimeetrit kõrge
- "Suffruticosa": B. sempervirens, heleroheline lehestik, püsib madalal kõrgusega kuni 50 sentimeetrit
Näpunäiteid
Eriti vastuvõtlikud on seene Cylindrocladium buxicola nakatumisele madalad sordid 'Blauer Heinz' ja 'Suffruticosa', mis on populaarsed ääristamiseks.