Sõnajala kasvukohad: aias ja toataimena

click fraud protection
Sõnajalgade asukohad: aias ja toataimena - kaanepilt

Sisukord

  • Sõnajala asukoht aias
  • Rosett-sõnajalad
  • Rosett-sõnajala tüübid
  • Eriliste asukohanõuetega rosett-sõnajalad
  • Roomavad sõnajalad
  • Asukoht sõnajalale toataimena
  • Korduma kippuvad küsimused

Sõnajalad on kaunid dekoratiivsed lehestikutaimed aia varjulistele aladele või kergesti hooldatavate toataimena. Meie juhendist saate teada, milline asukoht on sõnajalgadele eriti sobiv.

Ühesõnaga

  • enamasti osaliselt varjuline kuni varjuline koht, mis sobib ideaalselt sõnajalgadele
  • Muld on värske kuni niiske, huumusrikas ja üsna happeline
  • Istutage metsasõnajalad puude või hoonete varju
  • mõned sõnajalad sobivad ka päikeselisemasse ja kuivemasse kohta
  • Kasvatage siseruumides olevaid sõnajalgu võimalikult jahedalt ja kõrge õhuniiskusega

Sõnajala asukoht aias

Looduses kasvavad sõnajalad metsas kõrgete puude all ning eelistavad kasvada happelises, huumusrikkas ja niiskes mullas. Aiasõnajalgade jaoks tähendab see, et nad vajavad õitsemiseks sarnast asukohta. Kuid ole ettevaatlik: iga sõnajalg ei tunne end sellises kohas mugavalt, mõnel liigil on omad, veidi erinevad vajadused. Põhimõtteliselt eristavad eksperdid kahte erineva elu- ja kasvuvormiga liigirühma, millest igaühele kehtivad erinevad asukohanõuded.

Aias harti keelsõnajalg (Asplenium scolopendrium).
Aias harti keelsõnajalg (Asplenium scolopendrium).

Rosett-sõnajalad

Sõnajalgadest rääkides tulevad enamikule pähe lopsakad, mitmekülgsed ja lehtrikujulised lehed. Need on oma iseloomuliku kasvukuju tõttu nn rosett-sõnajalad, mida mõnikord nimetatakse ka metsasõnajalgadeks. Seejärel kasvavad nad varjulistes ja jahedates kohtades metsades ning värskel kuni niiskel huumusrikkal pinnasel. Need sõnajala liigid vajavad ka aias sobivat asukohta:

  • puude või kõrgemate puude all
  • alternatiivselt puidu servale, seinte ette
  • huumusrikastel, küpsetel ja üsna happelistel muldadel
  • sobib hästi okaspuudega aedadesse
  • ei sobi lauspäikese jaoks
  • võimalusel vältige otsest päikesevalgust

Istutamine vastloodud aedadesse, näiteks kodu rajamise käigus, on problemaatiline. Probleem on siin selles, et äsja istutatud puud on veel liiga väikesed, et anda piisavalt varju ja muld pole veel piisavalt küps. See tähendab, et ühest küljest tahkub maa ikkagi läbi ehitusmasinate kasutamise ja mitte on piisavalt kobe ja teisest küljest, et terve huumusmuld kujuneb alles aja jooksul peab. Selleks kulub paar aastat, mille jooksul saavad kasvada ka puud ja põõsad.

Rosett-sõnajala tüübid

Selle rühma sõnajalgade hulka kuuluvad need populaarsed aiasõnajalad:

  • Ribi sõnajalg (Blechnum spicant): kuni 75 sentimeetri kõrgune, vajab kõrget mulla- ja õhuniiskust
  • Jaanalinnu sõnajalg (Matteuccia struthiopteris): ka lehter-sõnajalg, kuni 130 sentimeetri kõrgune, ideaalne tiigiäärte istutamiseks
  • Kuninglik sõnajalg (Osmunda regalis): kuni kahe meetri kõrgune, sobib ideaalselt toitainetevaestele, savistele ja kergelt vettinud muldadele
  • Metsaproua Sõnajalg (Athyrium filix-femina): kuni 90 sentimeetri kõrgune, tunneb end hästi kõrgete puude all
  • Kuldne sõnajalg (Dryopteris affinis): osaliselt varjulistes kuni varjulistes kohtades, värske ja niiske pinnase jaoks
  • Lame filigraanne sõnajalg (Polystichum setiferum 'Herrenhausen'): lamedat kasvu, sobib hästi Maapealne kate huumuse jaoks, niiske pinnas osaliselt varjutatud kohtades, kohandatav
  • Dekoratiivne sõnajalg (Athyrium niponicum): ka jaapani vikerkaaresõnajalg, värske ja niiske kohta, kohanemisvõimeline ja vastupidav
  • Punase looriga sõnajalg (Dryopteris erythrosora var. prolifica): huumusrikastel muldadel kõrgete puude all
  • Laia sabaga okassõnajalg (Dryopteris dilatata): vajab väga huumus- ja toitainerikkaid muldi
erinevad sõnajala liigid sarnase asukohaga
Sõnajalg (Blechnum spicant), kuningsõnajalg (Osmunda regalis), metssõnajalg (Athyrium filix-femina), soomussõnajalg (Dryopteris affinis) (vasakult paremale) ja jaanalinnusõnajalg (Matteuccia struthiopteris)

Erandiks reeglist on hirvekeel-sõnajalg (Asplenium scolopendrium), mis kasvab looduslikult mägimetsades ja vajab seetõttu viljatut, lubjarikast ja kivist mulda. Liik kasvab 40 sentimeetri kõrguseks ning erinevalt teistest liikidest on nahkjate ja siledate lehtedega.

Näpunäide: Põlishirve keelsõnajalg paistab sõnajalgadest silma ka muul viisil: Seevastu paljudele teistele talub see sõnajalg sügava varjuga kohti ja on väga vähese valgusega lõpp.

Eriliste asukohanõuetega rosett-sõnajalad

Rosettsõnajalgade hulka kuuluvad ka nn seinasõnajalad, kuid neil on erinevad asukohanõuded kui juba loetletud esindajatel. Need liigid kasvavad looduses kividel või kividel, mistõttu saate neid kasvatada aias kuivadel kivimüüridel või kiviktaimlas. Kuid olge ettevaatlik: paljudel neist sõnajalgadest on väga spetsiifilised mullanõuded või nad kasvavad ainult teatud tüüpi kividel.

  • Pruunitriibuline sõnajalg (Asplenium trichomanes): sobib osaliselt varjutatud kiviehitistele, seinavuukidele või kändude jaoks, pottidesse või künadesse, vajab huumusrikast niisket mulda
  • Põrna sõnajalg (Cetreach officinarum): võib asuda kuivadele looduskiviseintele, talub kuuma
  • Väike kilpsõnajalg (Polystichum setiferum 'Congestum'): võib seista ka päikesepaistelisel kasvukohal, kui muld on piisavalt niiske
Spetsiaalsete asukohanõuetega sõnajalg
Pruun triibuline sõnajalg (Asplenium trichomanes), põrnasõnajalg (Cetreach officinarum) ja väike kilpsõnajalg (Polystichum setiferum 'Congestum') (vasakult paremale)

Näpunäide: Kui teie aias pole kõrgeid puid, võib paljud metsasõnajalad paigutada ka hoonete või seinte varju. Eelduseks on aga mulla kvaliteedinõuete täitmine.

Roomavad sõnajalad

Lisaks metsasõnajalgadele on veel teine ​​rühm liike, kes eelistavad kasvada avatud kasvukohtades. Need sõnajalad tunneb ära roomava risoomi järgi, mis võimaldab neil levida ka kivistel ja kuivadel muldadel – need substraadid ei ole eostele eriti sobivad. Lisaks ei seisa nende sõnajalgade lehed rosettides koos, vaid kasvavad üksikult piki harunenud risoomi. Aja jooksul tekivad tihedad lamedad kolooniad, mistõttu roomavad sõnajalad ei sobi eriti või ei sobi väikeaeda. nende kasvu tuleb piirata. Liigid sobivad väga hästi kui Maapealne kate.

Seetõttu tulevad selle liigirühma sõnajalgade kasvukohana kõne alla erinevad asukohad:

  • Potisõnajalg (Polypodium vulgare): lubjavabade, liivaste muldade või pragude jaoks, talub põuda
  • Himaalaja Veenuse juuksed (Adiantum venustum): värske mullaga varjulised ja osaliselt varjulised kasvukohad, jahedad
  • Ruprechtsfarn (Gymnocarpium robertianum): lubjarikkale, kivisele pinnasele ja osaliselt varjutatud kuni varjulistele kohtadele
  • Raba-sõnajalg (Thelypteris palustris): väga märgadele muldadele, ideaalne tiigi- ja ojaserva istutamiseks
  • sulgudes (Pteridium aquilinum): kruusa kuni liivase huumuserikka muldade jaoks osaliselt varjulistes kuni varjulistes kohtades
  • Huul sõnajalg (Cheilanthes lanosa): kuivadele ja hästi kuivendatud muldadele päikesepaistelistes kuni osaliselt varjulistes kohtades
  • Tamme sõnajalg (Gymnocarpium dryopteris 'Plumosum'): osaliselt varjutatud kohtadele värske pinnasega kõrgete puude all
Roomavad sõnajala liigid
Täpiline sõnajalg (Polypodium vulgare), Himaalaja veenuse karv (Adiantum venustum), huul-sõnajalg (Cheilanthes lanosa), tamme-sõnajalg (Gymnocarpium dryopteris' Plumosum ') (vasakult paremale) ja lehtpuu (Pteridium aquilinum)

Näpunäide: Enne ostmist vaata hoolega, millist mulda ja asukohta sõnajalgadele tootja soovitab. Siis ei tule nii kiiresti ebameeldivaid üllatusi.

Asukoht sõnajalale toataimena

Ka toataimena kasvatatavad sõnajalad vajavad otsese päikesevalguseta kasvukohta, mistõttu sobib väga hästi põhjapoolne aknalaud. Samas ei tohiks ruumis olla ka liiga tume: varjuline või osaliselt varjuline asukoht on ideaalne, kuna see peegeldab kõige paremini looduslikke tingimusi. Asetage sõnajalg aluspinnale või kasvatage seda lae alla rippuva taimena. Toas asuvate sõnajalgade jaoks on valgusest palju olulisemad aga temperatuur ja niiskus. Et taimed end hästi tunneksid, ei tohi liiga soe olla. Enamiku liikide jaoks on ideaalne päevane temperatuur vahemikus 15–20 ° C. Sõnajalg vajab ka kõrget niiskust, mistõttu tuleks taimi igapäevaselt lubjavaba veega pritsida.

Potis hirvekeel-sõnajalg (Asplenium scolopendrium).
Potis hirvekeel-sõnajalg (Asplenium scolopendrium).

Näpunäide: Kas teie sõnajala lehed muutuvad kollaseks? Siis on taim suure tõenäosusega liiga päikeseline ja tuleks asetada varjulisemasse kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Miks saavad sõnajalal pruunid lehed?

Sõnajalgade pruunidel lehtedel võivad olla erinevad põhjused. Tihti on see täiesti normaalne, sest paljud aiasõnajalad on vaid suvised rohelised, mistõttu lähevad nende lehed pruunikaks. Kevadel tärkavad nad aga uuesti. Toasõnajalgade puhul on pruun värvus aga enamasti tingitud liiga kuivast õhust. Teisest küljest aitab ainult õhuniiskuse vähendamine sobivate meetmetega (nt. B. Taime pihustamine) kõrge.

Millises toas sõnajalg end kõige mugavamalt tunneb?

Isegi kui siseruumides olev sõnajalg näeb ilus välja: valgusküllane ja talvel köetud elutuba pole talle õige koht. Parem on asetada taim jahedasse ja tavaliselt varjulisse magamistuppa või vannituppa. Vannitoas tunnevad taimed end oluliselt suurema õhuniiskuse tõttu palju mugavamalt, elutoas on aga õhk nende jaoks enamasti liiga kuiv.

Millised sõnajalad sobivad toataimeks?

Toakultuuri jaoks on valikus lai valik kauneid sõnajalgu. Atraktiivsed ja kergesti hooldatavad triibulised sõnajalad, näiteks populaarne linnupesa sõnajalg (Asplenium parvati), laiade lehtedega jõuline Asplenium nidus või sakiliste lehtedega ilus Asplenium antiquum 'Osaka'. Kerige. Väga populaarsed on ka sarv-sõnajalad (Platycerium) oma iseloomuliku kujuga lehtedega või peente sulgedega mõõksõnajalad (Nephrolepis). Tasmaania puusõnajalg (Dicksonia Antartica) on eriline haruldus.

Registreeruge meie uudiskirja saamiseks

Pellentesque dui, mitte felis. Maecenase isane