Metstuvi: pesitsusaeg, toit, välimus ja Co

Tahaks teada, millised näevad välja metstuvide munad, kuhu lind oma pesa ehitab ja kuidas noori metstuvi ära tunda? Seda ja palju muud leiate meie profiilist.

Metsatuvi (Columba palumbus) nimetatakse meil ka metsatuviks, eristamaks teda tavalisest tänavatuvist. Metstuvid on väga laialt levinud ja sagedased haudelinnud kogu Euroopas. Hästi äratuntavad valgete elementide järgi kaelal ja tiibadel, võib tuvilinde jälgida nii metsades kui ka asulates ja suurlinnades. Erilist vaatemängu pakutakse pesitsusajal, mil isane plaksutades puulatvadelt tiibu ja seejärel liuglemas emasloomadele esitleb. Kuidas ka metsatuvi laulu kahtlemata ära tunda, millised näevad välja nende pojad ja palju muud, saad teada siit meie suurest profiilist.

Puutuvi: profiil

suurus	Umbes 38-45 cm
kaal	Kuni 600 g
Paaritumis hooaeg	veebruar - november
eluaeg	Umbes 15 aastat
elupaik	Metsad, pargid ja aiad
Sööda eelistus	Seemned, pähklid, pungad ja marjad
Ähvardused	Toidu ja elamispinna vähenemine

Nii tunned metstuvi ära

Metstuvisid on väga lihtne tuvastada. Lindude pead, selg ja elytra on ühtlaselt sinakashallid. Tema rinda iseloomustab õrn roosa ja kõht on helebeežpruun. Istudes on tuvilindude selgeim identifitseerimismärk suur valge laik kaelal, mis on ka eemalt hästi näha.

Lennu ajal ilmuvad metstuvide tiibadele ka laiad valged triibud, mis on veel üks eristav tunnus. Isaseid ja emaseid tuvisid ei saa kahjuks puhtalt optiliselt eristada.

Kuidas kostab metstuvi laul?

Metstuvide laulmine on üks meeldejäävamaid linnuhüüdeid üldse. Summutatud rütmilise müksamisega laulavad nad viiesilbilist stroofi, mida on veel kaugelt kuulda: "Dhu-dhu-dhu... dhu-dhu".

Siin saad kuulata metstuvi laulu:

Märge: Metstuvi laulu saab segi ajada ainult selle lauluga Türgi tuvi. Sellel kohalikul tuviliigil, mis on samuti tavaline, on sarnane kaagutamine, kuid see koosneb vaid kolmest silbist, mitte viiest silbist.

Kuidas noore metstuvi ära tunda?

Niipea, kui noored metstuvid on pesast lahkunud ja täiesti sulelised, meenutavad nad juba väga oma vanemaid. Hallikassinine värvus ja iseloomulikud valged tiivaribad eristavad neid selgelt metstuvidena. Mis aga veel puudu on, on valge laik kaelal, mis tekib alles paar nädalat hiljem.

Millised näevad välja metstuvide munad?

Metstuvid munevad umbes 4 sentimeetri suuruseid ühevärvilisi valgeid mune. Sidurid koosnevad peaaegu alati kahest munast, mis munevad lahtistest okstest tehtud pessa. Harvadel juhtudel munetakse isegi üks muna.

Millist elupaika metstuvi eelistab?

Metstuvid on äärmiselt laialt levinud ja asuvad elama põhimõtteliselt kõikjal, kus on puid. Võimalikeks elupaikadeks on nii tihedad metsad kui ka pargid ja aiad, aga ka üksikud puuderühmad maastikul, kalmistutel või puiesteedel.

Kuhu metstuvi oma pesa ehitab?

Metsatuvi ehitab oma pesa puude, hekkide ja muu taimestiku sisse. Linnades kasutatakse pesapaikadena ka hooneprojektsioone. Mõlemad pesitsuspartnerid osalevad pesaehituses endas, isane toob peamiselt pesamaterjali ja emane punub peeneid oksi pessa. Pesasid pole aga ehitatud eriti hoolikalt – sageli on need nii õhukesed, et mune on altpoolt näha.

Millal on metstuvi pesitsusaeg?

Metstuvidel on ebatavaliselt pikk pesitsusaeg. See kestab veebruarist novembrini ja võib sisaldada kuni nelja pesakonda. Üksikuid sidureid inkubeeritakse umbes 16 päeva, enne kui noorlinnud kooruvad. Seejärel toidetakse poegi pesas umbes neli nädalat, kuni nad on täielikult välja arenenud. Pärast seda jäetakse nad väga kiiresti omapäi, sest nende vanemad pühendavad end juba järgmisele pesakonnale.

Kus metsatuvi talve veedab?

Ka meie põlised metstuvid talvitavad oma pesitsusaladel ja on seetõttu aastaringselt meie juures vaadeldavad. Selle aja jooksul moodustavad nad sageli suuremad sülemid ja liiguvad koos läbi talvise maastiku. Nende Põhja-Euroopa liigikaaslased põgenevad aga külmal aastaajal kodumaalt ja kolivad lõunasse.

Toetage metsatuvi aias: nii see töötab

Metsatuvi on sage külaline ka koduaedades, istub puude otsas ja satub talvel isegi toitumiskohtadesse. Siit saate teada, kuidas saate oma aeda suleliste jaoks ette valmistada.

Mida metsatuvid söövad?

Metstuvid on peaaegu eranditult taimetoitlased ja otsivad toitu maapinnalt ja puudelt või põõsastelt. Nad kasutavad lehe- ja õienuppe, marju, tammetõrusid, pähkleid ja teravilja seemneid. Aeg-ajalt tarbivad nad aga ka loomset toitu – putukate, tigude või usside näol. Metsatuvid toidavad poegi ka valgu- ja rasvarikka viljapiimaga, mille lindude vanemad ise valmistavad.

Metsukvisid võib näha ka söödajaamades, eriti talvel. Seal kasutavad nad teravilja või allapanu. Seetõttu võite aialindudele pakkuda ka meie Plantura pesakond metslindudele, mis sisaldab palju kvaliteetseid koostisosi, mis annavad energiat külmadeks talvekuudeks. Tooge toit lihtsalt aeda või rõdule kuiva kohta ning toetage metstuvid ja arvukalt teisi metslinde.

Millised pesitsemise abivahendid sobivad metstuvidele?

Metstuvid on vabad aretajad ja seetõttu ei saa neile klassikaliste pesakastidega muljet avaldada. Aedades sobivad pesapaigaks seevastu kõrged puud või hekid, mida ei tohiks katte saamiseks liialt harvendada. Ja kui sul on viimasest hekilõikusest võsahunnik üle jäänud, võid selle aeda jätta lase - nii pakud metstuvidele pesamaterjali ja kingid samas ka paljudele teistele aiakülastajatele Elupaik.

Kuidas saab metstuvi täiendavalt toetada?

Nad vajavad palju joogivett, et toota viljapiima, millega metstuvid oma poegi toidavad. Aias asuva veepunktiga saab tuvilinde toetada. Külastajate seas on populaarsed tiik, oja või isegi lihtne linnuvann. Veenduge siiski, et veepunkte puhastataks regulaarselt, sest vastasel juhul võivad haigused levida.

Muuseas, metstuvi pole erilise kaitse all ja teda võidakse siin isegi küttida. Saksa looduskaitseühingud on aastaid teinud kampaaniat selle nimel, et metstuvi vabastataks jahiseaduse alt ja lülitataks looduskaitseseadusesse.

Metsatuvi laul on kõrge äratundmisväärtusega ja sobib seetõttu suurepäraselt sissejuhatuseks lindude hüüdmise õppimisse. Teised omanäolise lauluga liigid, millega saate tutvuda ka meie üksikasjalikel liigiportreedel, on nt. Chiffchaff, musträstas või Suur titt.