Kas hoida mesilasi linnas? See toimib! Millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida linnamesilased e. V. tehke midagi muud, rääkige meile ainult selles intervjuus.
Ökoloogilisem mesindus meie linnades: selline lähenemine on Stadtbienen e. V. Rääkisime asutaja Johannes Weberiga, kes on ka selle leiutaja Mesilaste kast on. Intervjuus selgitab ta mesilaste hukkumise põhjuseid ja seda, kuidas tema ühendus püüab sellele vastu astuda. Samuti annab ta näpunäiteid, kuidas ise linnamesinikuks saada või kuidas mesilastega hobiaednikuna kaasa lüüa.
Vaevalt et ükski teine keskkonnavaldkonna teema sai tänavu nii palju tähelepanu kui mesilaste hukkumine. Mis on selle kurva nähtuse peamised vallandajad?
On kaks peamist tegurit: üks on pestitsiididega kokkupuude põllumajandusest ja teine äärmuslik monokultuur. Et selgitada, mis sellel mesilastega pistmist on, pean natuke tagasi minema: mesilaspere sisemine lennuraadius on umbes kolm kilomeetrit. Sellesse ruumi kogub mesilaspere kõike, mida nad eluks vajavad, st õietolmu, nektarit ja vett. Kui kujutada ette, et see mesilaspere seisab rapsipõllul, mis on laotatud monokultuurina väga suurele alale, siis põhjustab see mesilastele suuri probleeme. Kui raps õitseb, on mesilastele süüa piisavalt - kuid kahjuks mitte enne ega pärast. See sunnib siis mesinikke oma perele uue sobiva koha leidma, sest muidu jääks mesilastele liiga vähe süüa.
Kuhu siis mesilastele ruumi jääb?
Enamasti on tegemist aladega, mida põllumajanduslikult ei kasutata, näiteks looduskaitsealad või vanad raudteealad või kesa. Seal pestitsiidid ja monokultuurid mesilasperesid ei koorma.
Kas on muid tegureid, mis mesilaste jaoks raskeks teevad?
Seda on eriti mesilaste puhul Varroa lest lisatud. See on parasiit, mis ei ole tegelikult siin põline, kuid toodi Saksamaale Kagu-Aasiast 1960. aastatel. Kahjuks on see parasiit muutunud kõikjale. Varroalestad on mesilastele äärmiselt ohtlikud ja seetõttu sõltub enamik neist mesinike hoolitsusest. Enamik mesilasi ei suuda end ise lesta eest kaitsta. Ilma varroalesta aktiivse tõrjeta mesinike poolt sureks suur hulk mesilasperesid.
See kõlab üsna kainestavalt ega anna mesilastele just rõõmustavat pilti. Enne kui asume küsimuste juurde, mida saaksite ise mesilaste abistamiseks ära teha, lühidalt midagi teie ja teie ühingu kohta: Kuidas te üldse mesilaste teemani jõudsite?
Mu vanaisal olid juba mesilased – tundub, et olen seda temalt märganud. Kui ma 10 aastat tagasi Berliini kolisin, hakkasin linnas mesilasi pidama. Meil oli üürnike kogukonnas aed kaasas ja just selle aia kaudu tuli mesilaste teema päevakorda. Ja nii ma tõesti selle teema juurde jõudsin.
Mida tähendab linnamesindus sinu jaoks?
Minu jaoks peitub põnevus selles, et mesilased on omamoodi looduspilt, milles elatakse. Ja ma usun, et kui sul endal on mesilaspere, siis on sul intensiivne looduskogemus, mis käivitab ka teatud mõtted meie keskkonna suhtes. See on lummus, mis äratab sellise entusiasmi, kui olete selle õppeprotsessi alustanud ja sisenenud, et näha, kuidas mesilaspere teatud asjadele reageerib. Aja jooksul sõlmite selle mesilasperega suhte: see on looduse kogemus. Ma arvan, et see kirjeldab seda tegelikult päris hästi. See entusiasm, mis äratatakse, kestab ja ma pole seda siiani kaotanud. See pole ka nõrgemaks jäänud, vaid pigem veelgi tugevamaks.
Mida sa täpsemalt teed Stadtbienen e. V.?
Töötame selle nimel, et edendada linnas ökoloogilist mesindust ehk metsmesilaste kaitset. Teeme seda konkreetsete pakkumistega. Näiteks korraldame mesinduskursusi, et näidata inimestele, kuidas linnas mesilasi säästvalt pidada. See kursus kestab ühe aasta ja koosneb kaheksast kuupäevast. Lisaks kursustele oleme välja töötanud BienenBoxi. See on eriline eluruum, mille oleme kohandanud just mesilaste ja inimeste vajadustele, eesmärgiga linnapiirkondades mesilasi ökoloogiliselt pidada. Oleme ühendus alates 2014. aastast ja oleme oma kursustega kohapeal enam kui 30 linnas üle kogu saksakeelse piirkonna.
Mis on teie arvates mesinduse eelised linnas?
Üheks plussiks on muidugi see, et tänu linnas valitsevale suurele mitmekesisusele ja pestitsiidide väiksemale kasutamisele saab siin väga lihtsate vahenditega mesilaspere hoida.
Lisaks pole probleemi, et ebapiisava mitmekesisuse tõttu tuleb mesilased punktist A punkti B viia. Linnas õitseb igal pool ja kogu aeg midagi ja selliseid monokultuure nagu maal pole. Kogu pestitsiidide lugu on ka linnas palju väiksem probleem, sest siin pole põllumehi, kes oma taimekaitsevahendeid päeva jooksul välja veeretavad. Väiksemas ruumis on palju rohkem mesinikke, nii et sageli kohtab inimesi, kes jagavad sama hobi ja saavad mõtteid vahetada ja võib-olla ka uusi sõpru leida. Viimane eelis on see, et linnas on lillede arvukuse tõttu sageli parem meesaak kui maal.
Väike vihje: Planturas on meile väga olulised ka mesilased. Sellepärast on meil oma Plantura mesilaste karjamaa töötas välja enam kui 20 ühe- ja mitmeaastase tõestatud liigi seemnesegu, mis varustavad mesilasi, kimalasi jms rohkesti toiduga. Segu võib ka lihtsalt rõdule potti või rõdukasti külvata.
Mida nimetaksite miinusteks?
Ruumipuudus on sageli linnaprobleem. Kui sul pole aeda, pääsu katusele või rõdule, ei jää palju valikuvõimalusi. Lisaks ruumipuudusele on miinuseks suur mesilaste tihedus linnas. Berliinis on umbes 10 mesilasperet ruutkilomeetri kohta, mis tähendab, et tõenäosus, et üks mesilaspere röövib teise, on palju suurem. Suureks probleemiks võivad muidugi olla ka naabrid. Seni on meil sellega väga head kogemused. Sellest hoolimata tuleb ikka veel võidelda eelarvamustega mesilaste suhtes.
Lisaks naabritele, kes võivad probleemiks olla, võib probleeme olla ka üürileandjaga. Kas on midagi, mida kaaluda?
Soovitame kindlasti üürileandjat eelnevalt teavitada. Olenemata sellest, kas tahad mesindust pidada katusel või rõdul. Aga ma usun ka, et üldiselt ollakse linnas mesilastele kodu andmisel aina rohkem avatud. Nüüd teeme koostööd ka korteriühistutega, kes panevad oma katustele mesilaspered. Üldjuhul on aga oluline eelnevalt kokku leppida, et ei tekiks tarbetuid konflikte.
Eeldades, et teil on üürileandja nõusolek ja soovite kohe alustada: milliseid 5 esimest sammu te soovitaksite?
Esimene samm on eelnevalt uurida. Ilma selleta ei tööta miski. Teises etapis peaksite registreeruma mesinduskursusele. Seal ei õpita mitte ainult teooriat, vaid näidatakse ka palju praktilisi asju. Järgmiseks peate ostma konteineri nagu BienenBox ja muud varustust nagu loor, suitsuahi või kivimeisel. Seejärel peate hankima mesilaspere ja viimases etapis registreerima selle veterinaarametis. See on Saksamaal kohustuslik. Aga siis võid alustada.
Kui kallis see on Hobi mesindus linnas?
Kui nüüd tõesti sisse astute ja nullist alustate, peaksite ootama umbes 800 eurot.
Mis see järgmistel aastatel maksma läheb?
Järgmistel aastatel on see umbes 50 eurot aastas.
Ja kui suurt saaki võin oodata?
BienenBoxi puhul on raske öelda, see võib aasta-aastalt vägagi erineda. Ühel aastal võib see olla 2 kilogrammi mett, teisel aastal 10 kilogrammi. Keskmiselt eeldan, et võite oodata umbes 6 kilogrammi aastas.
Mis vahe on mesilastel ja metsmesilastel?
Erinevus on üsna põhimõtteline. Mesilased elavad kolooniana, seega on nad terve organism. Näiteks talvel on mesilaspere 15 000 mesilaspere liit, mis moodustavad tervikliku mesilaspere. Elage talv üle ja toituge külmal aastaajal suvel kogutud mett omama. Seetõttu hoolitsevad mesilasperede eest inimesed ja nad on pikka aega teinud oma tööd puhtalt põllumajandussektoris. Vahepeal aga kerkib üha enam päevakorda teema, kuidas saaks mesilasi ökoloogiliselt pidada nii, et nendega võrdselt kohtuda ja mitte ainult ekspluateerida.
Erinevalt mesilastest ei ela enamik metsmesilasi koos ühe organismina. Tavaliselt on nad üksikud mesilased. Saksamaal on üle 560 metsmesilase liigi, kuid paljud liigid on juba väljasuremisohus olevate loomade punases nimekirjas. Paljud metsmesilased on ühte tüüpi taimedele või lilledele väga spetsialiseerunud. See tähendab, et nad elavad väga tihedas koostoimes: ilma nende mesilasteta pole konkreetset taime olemas ja ilma selle taimeta pole mesilast olemas. Seda nimetatakse luku ja võtme põhimõtteks. Niikaua kui metsmesilased ei puutu kokku monokultuuri või pestitsiidreostusega, on neil väga hea kasvulava ellujäämiseks.
Kas mesindus ei kahjusta metsmesilasi?
Mõlemat tüüpi tuleb kaitsta, mõlemat tuleb edendada. Meie jaoks on lõpuks suur küsimus, kuidas saab metsikute ja mesilaste kooselu toimida? Samuti pole veel selge, kas nende kahe tüübi vahel esineb konkurentsikäitumist, mis on kummagi jaoks ebasoodne. Küsimus on selles, kas toitu on piisavalt. Ja toitu on linnas kindlasti piisavalt. Seda näeme muuhulgas selles, et linnas on meesaak suurem kui maal. Seetõttu ma hetkel probleemi ei näe.
Isegi kui kõik ei hakka kohe hobimesinikuks: Mida saab hobiaednik teha mesilaste toetamiseks?
Kõige tähtsam on lasta aial kulgeda. Igas nurgas, kus ma midagi ei tee, on suur tõenäosus, et teen palju head. Järgmine näpunäide on konkreetsete taimede külvamine. Oskan seda hästi kombineerida sellega, mida köögis vajan. Kui ma murulauk siis lasin murulaugul õitseda. lavendel on väga atraktiivne ka mesilastele rosmariin. Seal on palju taimi, mida saan enda jaoks kasutada ja samas mesilasi toetada. Teine näpunäide on jälgida lilli, mis ei ole kahekordsed, ja püsilillede kasutamist Mitmeaastased taimed või istutusi. Need pakuvad mesilastele pikemas perspektiivis toitu.
Kui soovite teema kohta rohkem teada saada, vaadake Linnamesilased minevik.
