Lehtkapsas: päritolu, päritolu ja sünonüümid

Lehtkapsast on kasvatatud sajandeid. Anname teile teada selle tervisliku köögivilja päritolu, päritolu ja ajaloo.

Selle Lehtkapsas pärineb nagu ka mõned teised Kapsa liigid alates "Urkohl“, mille päritolu ulatub mööda Vahemere rannikualasid kuni Väike-Aasiani. Enamik selle iidse kohaliku sordi järeltulijatest on levinud üle maailma, kuid lehtkapsast on saanud mõnes piirkonnas eriline. Tänapäeval kasvatatakse ja hinnatakse seda peamiselt Suurbritannias, Skandinaaviamaades, Hollandis ja ka Põhja-Saksamaal. Kuid see on osaliselt istutatud ka Põhja-Ameerikas ning Aafrika ida- ja läänepiirkondades. Seda tüüpi kapsa vanuse kohta on mitu teooriat. Kindel on see, et pärimuse põhjal oli võimalik juba 400 eKr kindlaks teha, et tol ajal tunti kähara lehestikuga kapsaliiki. Ka roomlaste seas mainiti nn sabellina kapsast ikka ja jälle ja juba siis kasvatati seda massiliselt. Leiud ja ülestähendused kinnitavad, et see kapsas on tõenäoliselt lehtkapsa eelkäija. Seda tüüpi kapsal on eriline omadus õitseda ja olla väga vitamiinirikas, eriti külmal aastaajal väärtuslik.

Lehtkapsas ja selle piirkondlik populaarsus

Vitamiinirikkad taliviljad on tõeline Põhja-Saksa köögi esindaja, eriti külmadel talvekuudel. Umbes oktoobrist märtsini saab alati osta värsket lehtkapsast, mis on kasvanud peamiselt Saksamaa kasvupinnal. Bremeni ja Oldenburgi vahel on endiselt lahkarvamusi, kes saab nüüd lehtkapsast nimetada omaette linna eriliseks erialaks. Plusspunkt on siin selgelt Bremeni pool, sest avalikku ja ühiskondlikku lehtkapsatarbimist on seal peetud juba 1545. aastast. Euroopa suurim kapsakasvatusala asub Põhja-Saksamaal Dithmarscheni piirkonnas. Siin ei kasva mitte ainult lehtkapsas, vaid traditsiooniliselt istutatakse selles piirkonnas ka paljusid muid kapsaliike. Ilmselt kõige kuulsam selle kandi roog on lehtkapsas pissiga ehk lehtkapsas jämedateralise grützwurstiga.

Lehtkapsa ja selle lähisugulase piirkondlikud nimetused

Lehtkapsas on oma leviku tõttu erinevates piirkondades aegade jooksul saanud väga erinevaid nimetusi. Seda tuntakse kui lehtkapsast, lehtkapsast, lehtkapsast, talikapsast, lehtkapsast, aga rahvasuus ka Oldenburgi palmi või friisi nime all. Õige nimi botaanilises mõttes on Brassica oleracea convar. acephala var. sabéllica. Itaalias kasvatatakse lähisugulast, nimelt musta kapsast (Cavalo nero). Värvi ja lehtede kuju osas on mõned väikesed erinevused, kuid maitselt ja valmistamisel on neid kahte raske eristada. Lehtkapsas tunneb end Saksa hobiaedades väga mugavalt ja seda saab üsna lihtsalt kasvatada. Nii saate talve jooksul enda aiast värsket rohelist taldrikule tuua.