20 punaste õitega kodumaist taime

click fraud protection
punaste õitega kohalikud taimed

Sisukord

  • Punaste õitega taimed A-st E-ni
  • Punased õistaimed H-st K-ni
  • Punaste õitega taimed M-st R-ni
  • Punased õistaimed lõunast lääneni
  • Korduma kippuvad küsimused

Punased õied pole looduses levinud, sest need on enamasti nõrgemad värvivariandid. Mõned punases värviga liigid, mis on pärismaised, võivad olla looduslikus aias pilkupüüdvad.

Ühesõnaga

  • kohalikud liigid kaotavad üha enam oma elupaika
  • mõnda liiki saab aias hästi kasvatada
  • Punaseid lilli on mitmel erineval kujul
  • lisaks puhtale punasele on palju variatsioone karmiinpunasest roosani
  • mõningaid kohalikke liike pakutakse kaubanduses aretusvariantina

Punaste õitega taimed A-st E-ni

Acker-Gauchheil (Anagallis arvensis)

Acker-Gauchheili võib ikka veel aeg-ajalt kohata köögiviljapeenardes. Kuigi see on kergelt mürgine, on ta silmatorkavate punaste õite tõttu pilkupüüdja.

Field Gauchheil (Anagallis arvensis)
  • Välimus: tähekujuline üksikõis, lehed munajad, ahenevad
  • Kasvukõrgus: 5 - 25 cm
  • Õitsemise periood: juuni - oktoober
  • Asukoht: aiad, põllud, viinamarjaistandused

Brook Avens (geum rivaal)

Granaatõunal on peen nelgi aroom. Siiski pole see nii levinud kui harilik avens (Geum urbanum), mis õitseb kollaselt.

Brook avens (Geum rivale)
  • Välimus: allapoole kaldu tupp, lehed ja vars karvased, lehed nahkjad ja sulgjas
  • Kasvukõrgus: 20 - 100 cm
  • Õitsemise periood: mai-juuni
  • Asukoht: pangad, loopealsed

katus majaleek (Sempervivum tectorum)

Katuseporrut kasutatakse sageli ka väga kuivade kohtade haljastamiseks. Kui see on loodud, ei vaja see enam hoolt.

Koduporru (Sempervivum tectorum)
  • Välimus: väikesed nööpõied, lihakad lehed, lehed servast karvased
  • Kasvukõrgus: 15 - 25 cm
  • Õitsemise periood: juuli - august
  • Asukoht: seinad, vanad katused, karjäärid

Tõeline seebipuder (Saponaria officinalis)

Seebipuder on oma nime saanud kõrge saponiinisisalduse järgi. Kui lehti vee all purustada, hakkab vesi vahutama.

Seebirohi (Saponaria officinalis)
  • Välimus: lühikesed üksikud õied, rühmitatud kobaratesse, lehtedel on näärmekarvad, selged lehesooned
  • Kasvukõrgus: 30 - 80 cm
  • Õitsemise periood: juuni-september
  • Asukoht: umbrohukoridorid, jõekaldad

Näpunäide: Rohtu saab pesuvahendi asendajana kasutada ka tänapäeval. Selleks asetatakse kuivatatud ja pulbristatud ürt mitmeks tunniks leigesse vette ja filtreeritud leelist kasutatakse pesuvahendina.

Punased õistaimed H-st K-ni

kanarbik (Calluna vulgaris)

Calluna on turul saadaval väga erinevates värvides, eriti sügisel. Need on aga liigid, mis ei ole pärismaised ja seetõttu tavaliselt talve üle ei ela.

Kanarbik (Calluna vulgaris)
  • Välimus: ratsemoosi õisikud, igihaljad lehed
  • Kasvukõrgus: 30 - 100 cm
  • Õitsemise periood: august - oktoober
  • Elupaik: nõmmed, nõmmed, toitainetevaene rohumaa, männimetsad, aeg-ajalt tammemetsad

kanarbiknelk (Dianthus deltoides)

Kanarbiknelk on kergesti hooldatav taim, mida saab kasvatada ka aias, kus ta moodustab suuri vaipu. See saab hakkama isegi mitte liiga sügava muruniidukiga lõikamisega.

Kanarbikroosa (Dianthus deltoides)
  • Välimus: valgete täppide ja musta rõngaga lill
  • Kasvukõrgus: 10 - 30 cm
  • Õitsemise periood: juuni-september
  • Asukoht: toitainetevaene, eelistatavalt ränisisaldusega toitainetevaene rohumaa

Märkus: Sarnane näeb välja ka kivinelk (Dianthus sylvestris). Kivist nelgil puuduvad aga valged täpid ja must rõngas.

sügiskrookus (colchicum autumnale)

Sügiskrookus on üks mürgisemaid taimi. Seda kasutatakse alati koos karulauguga (Allium ursinum) segaduses, kuna mõlema asukoha nõuded on sarnased.

Sügiskrookus (Colchicum autumnale)
  • Välimus: õievars punane, teravate kroonlehtedega lahtine üksikõis, iseloomulik suur kahjustus
  • Kasvukõrgus: 5 - 30 cm
  • Õitsemise periood: august-september
  • Asukoht: märjad niidud, loopealsed

Õõneslõoke (Corydalis cava)

Corydalis Corydalis on üks olulisemaid kohalikke kevadisi õitsejaid. See pakub putukatele varakult olulist toiduallikat ja on eriti populaarne kimalaste seas.

Õõnes korydalis (Corydalis cava)
  • Välimus: õied meenutavad orhideed, lehed sinakasrohelised, sulgjas
  • Kasvukõrgus: 15 - 30 cm
  • Õitsemise aeg: märts - aprill
  • Asukoht: lehtmetsad, loopealsed, viljapuuaiad

Kartuusia nelk (Dianthus carthusianorum)

Kartuusia nelk on pärit mägedest. See on üks kaitsealustest liikidest, kuna tema elupaik muutub järjest vähemaks.

Kartuusia nelk (Dianthus carthusianorum)
  • Välimus: Üksikud lilled, mis on rühmitatud püstiste vihmavarjudena
  • Kasvukõrgus: 15 - 40 cm
  • Õitsemise periood: juuni-september
  • Asukoht: lubjarikas rohumaa, päikeselised metsaservad

kuulujutt moon (Papaver rhoeas)

Mooni võib aeg-ajalt ikka põldude ääres kohata. Pestitsiidide intensiivse kasutamise tõttu jääb see aga üha harvemaks.

Harilik moon (Papaver rhoeas)
  • Välimus: suur lahtine üksikõis, piimmahlaga taim, sulgjad lehed, karvane
  • Kasvukõrgus: 20 - 80 cm
  • Õitsemise periood: mai-juuli
  • Asukoht: rajad, prügimäed, liivased põllud

Kornrade (Agrostemma githago)

Maisiratast leiab vaid harva, sest põldudel taunitakse seda kui mürgist taime. Seemnete puhastamise ja pestitsiidide kasutamise tõttu peetakse teda mõnes piirkonnas juba ohustatud liigiks.

Maisiratas (Agrostemma githago)
  • Välimus: püstised õied, pikad tupplehekesed, karvased, kitsad lehed
  • Kasvukõrgus: 30 - 100 cm
  • Õitsemise periood: juuni - juuli
  • Asukoht: viljapõllud

Kägu Campion (Lychnis flos-cuculi)

Käokamper oli varem levinud niiskematel niitudel. Tänu intensiivsele majandamisele ja kunstväetiste kasutamisele kaovad lilled üha enam.

Kägu (Lychnis flos-cuculi)
  • Välimus: üksikud õied hargnenud, õisik lahti, lehed lansolaadid, vars aeg-ajalt punase varjundiga
  • Kasvukõrgus: 30 -80 cm
  • Õitsemise periood: mai-juuli
  • Asukoht: märjad niidud, nõmmeniidud

Punaste õitega taimed M-st R-ni

Seina kips (Gypsophila muralis)

Kipslill on silmapaistmatu lill, mida võib praegu sageli kohata teelõikude vahelistel liiklussaartel. Seal, kus ta leiab sobiva elupaiga, levib ta ohtralt, moodustades pisikestest üksikutest õitest efektsed vaibad.

Wall Gypsophila (Gypsophila muralis)
  • Välimus: väikesed üksikud õied, lehed sirgjoonelised ja sinakasrohelised
  • Kasvukõrgus: 5 - 20 cm
  • Õitsemise periood: juuni - oktoober
  • Asukoht: viljapuud, talukurud

kahvel (Lychnis viscaria)

Kann muutub sageli väikeste putukate jaoks surmavaks lõksuks. Taim on kleepuv vahetult õisiku all ja putukad jäävad sinna sageli kinni.

Kärbes (Lychnis viscaria)
  • Välimus: üksikud õied märkimisväärselt pikkade tolmukatega, lahtiste õisikutega, lehed lansolaadid, teravalt kitsenevad
  • Kasvukõrgus: 30 - 80 cm
  • Õitsemise periood: mai-juuli
  • Asukoht: toitainetevaene rohumaa, hõredad metsad

Roosijuur (sedum rosea)

Kibuvits on looduses muutumas üha haruldasemaks, kuna looduslikud levikualad vähenevad. Kiviktaimlas saab seda tavaliselt lihtsalt kasvatada.

Roseroot (Sedum rosea)
  • Välimus: palju tähetaolisi üksikuid õisi, intensiivne roosilõhn, vars ja lehed paksud
  • Kasvukõrgus: 10 - 35 cm
  • Õitsemise periood: juuni-august
  • Asukoht: kivine ja lubjane rohumaa, silikaatmuld

Punane kämping (Silene dioica)

Mõned kohalikud taimed võivad end iluaedades üha enam kultuurtaimena kanda. See hõlmab ka punast kämpingut, mida sageli istutatakse parkidesse.

Red Campion (Silene dioica)
  • Välimus: lahtised õisikud, lehed ja vars pehmelt karvane
  • Kasvukõrgus: 30 - 80 cm
  • Õitsemise periood: aprill - juuni
  • Asukoht: märjad niidud, metsaservad

Näpunäide: Pärast pleekinud õisikute pügamist soodustatakse teist õitsemist. Puuviljakapslid sobivad ka käsitööks, näiteks kuivatamisseadeteks.

Punased õistaimed lõunast lääneni

male lill(Fritillaria meleagris)

Malelill on oma nime saanud mustri järgi, mis meenutab malelauda. Kaubanduses pakutakse kultiveeritud vorme erinevates värvivariantides.

Male lill (Fritillaria meleagris)
  • Välimus: allapoole rippuvad kellukakujulised õied, kõrrelised lehed
  • Kasvukõrgus: 15 - 30 cm
  • Õitsemise aeg: aprill-mai
  • Asukoht: rabaniidud, soostunud loopealsed

Ahtalehine tulerohi (Epilobium angustifolium)

Pajuhein on väikeste õitega ja tõmbab tähelepanu enamasti vaid pika nokana avaneva infuktatsiooniga. Vahepeal eralduvad seemned, mis on villaselt karvased.

Ahtalehine pajuhein (Epilobium angustifolium)
  • Välimus: väikesed lahtised õied, pikk õievars, lansolaatsed lehed
  • Kasvukõrgus: 50 - 150 cm
  • Õitsemise periood: juuli - august
  • Asukoht: metsalõiked, võsa

Haisev kurekangas (kurereha robertianum)

Stinking Cranesbill vastab oma nimele, kuna sellel on ebameeldiv lõhn. Selle liigi lilled pole mitte ainult punased, vaid mõnikord on ka lehed ja varred väga kuivades kohtades punased.

Haisev kurenokk (Geranium robertianum)
  • Välimus: väikesed üksikud õied, sulgjad lehed, karvased lehed ja varred
  • Kasvukõrgus: 20 - 50 cm
  • Õitsemise periood: mai-august
  • Asukoht: loopealsed, müürilõhed, rusupuistangud

Viinamarjaistandus porrulauk (Allium vineale)

Viinamarjaistanduse porru on viide endistele viinamarjaistandustele, mis pärinevad roomlastest. On silmatorkav, et seda tüüpi porru moodustab õitest sibulad.

Viinamarjaistanduse porrulauk (Allium vineale)
  • Välimus: väikesed üksikud õied, mis on rühmitatud vihmakestesse, õrn porrulõhn
  • Kasvukõrgus: 30 - 60 cm
  • Õitsemise periood: juuni-august
  • Asukoht: Viinamarjaistandused, teeääred

Näpunäide: Viinamarjaistanduse porrulauku on aias lihtne kasvatada. Selle pilkupüüdvad õisikud ja haudmesibulate moodustumine muudavad selle väga atraktiivseks ja isepaljunevaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas punased lilled on putukate jaoks huvitavad?

Putukad ei näe värve nagu inimesed. Punane pole nende jaoks nähtav värv. Sellegipoolest lendavad putukad lilledele punaselt, kuna ka lille kuju on nende jaoks lilledele lendamise kriteerium.

Kas ma saan aias kasvatada punaseid metsalilli?

Jah, see toimib mõne liigi puhul väga hästi. Eelistada tuleks liike, mis eelistavad toitainerikast ja kergelt niisket mulda. Nende hulka kuuluvad erinevat tüüpi nelgid, kuid mooni saab hõlpsasti ka aias kasvatada.

Kust saab looduslike taimede seemneid?

Seemnete kogumine loodusest on keelatud, sest ka tavalised liigid on põhikaitse all ja neid ei tohi põhjuseta loodusest võtta. Lisaks tuleb liik eelnevalt selgelt kindlaks määrata, et kogemata loodusest rangelt kaitstavat liiki ei satuks. Küll aga leidub seemnetarnijaid, kes müüvad ka metsalilli. Eelistatavalt peaksite seda seemet kasutama.