Sisukord
- Kõikide mardiliikide tunnused
- Martena kohalike liikide loetelu
- Korduma kippuvad küsimused
Märede puhul mõeldakse automaatselt tõelisele närile (Martes), nagu kivi- ja männimärss, kuid on ka teisi märtsiliike, mis on pärit Saksamaalt. Allpool on lühike ülevaade.
Ühesõnaga
- Saksamaalt pärit marteniliigid elavad vees ja maal
- kuuluvad koerataoliste röövloomade hulka (Canoidea)
- tavaliselt krepuskulaarne ja öine
- sihvakas, nõtke, pikliku kehaehitusega tüüpiline (erandiks mäger)
- Enamik märtide liike eritab pärakunäärme kaudu haisvat eritist
Kõikide mardiliikide tunnused
Saksamaal on sellele hiljem pärismaised erinevad mardiliigid. Martens on koeralaadsed kiskjad ja võivad elada vees ja maal. Nende hulgas on suurepäraseid ujujaid, nagu naarits ja saarmas. Reeglina on nad aktiivsed öösel või videvikus. Kohalikud mardi liigid on peamiselt lihasööjad või kõigesööjad. Üksildased märgivad oma territooriume haisva anaalsekreediga. Kõigile mardiliikidele, mitte ainult Saksamaal, on iseloomulikud järgmised omadused:
- sale, nõtke, pikliku kehaga
- lühikesed jäsemed
- viis kumerat, mitte sissetõmmatavat küünist jala kohta
- suhteliselt väikesed kõrvad
- valdavalt pruun või must karv
- tugev käärhambumus
- Hammaste arv vahemikus 28 kuni 38 tükki
Martena kohalike liikide loetelu
Alljärgnevalt antakse ülevaade Saksamaal elavatest mardiliikidest. Need on loetletud tähestikulises järjekorras:
Mändmarten (Martes martes)
- Välimus: kolmnurksed kollase äärisega kõrvad; must nina; karvased tallad; pikk põõsas saba
- Karv: punakaspruuni kuni tumepruuni kollakaspruuni kurgulaiguga
- Suurus: 40-50 cm, saba 15-25 cm
- Kaal: 1-1,5 kg
- Eluiga: 6 kuni 15 aastat
- Pesakonnad aastas: ühes 3–5 poega
- Kasvukoht: leht- ja okasmetsad, puulatvades
- Toit: orav, linnud, putukad, Kahepaiksed, molluskid, närilised, marjad, pähklid
- Looduslikud vaenlased: raudkull, punarebane
euroopa mäger (Meles meles)
- Välimus: jässakas, kompaktne kehaehitus; tugevad hauakäpad; peenike, kooniline pea; pikk koon; valgete juustega õhuke saba; ümarad, väikesed, väljaulatuvad kõrvad
- Karusnahk: hõbehall, pea must-valgete märkidega
- Suurus: keha pikkus 50-80 cm, saba 10-18 cm
- Kaal: 5 kuni 20 kg
- Eluiga: 5 kuni 15 aastat
- Pesakonnad aastas: ühes 3–5 poega
- Elupaik: maa-alused torustikud metsas (mägra urg), leht- ja segametsad, märgalad ja sood
- Toit: marjad, ussid, putukad, teod, puuviljad, seemned
- Looduslikud vaenlased: hunt ja rebane
Euroopa naarits (Mustela lutreola)
- Välimus: lühikesed kõrvad; Vööga varbad
- Karusnahk: punakaspruun, tumepruunist mustani; valge lõug ja kurk
- Suurus: keha pikkus 25-45 cm, saba 10-20 cm
- Kaal: 0,5-0,9 kg
- Eluiga: 4 kuni 10 aastat
- Pesakonnad aastas: üks 2 kuni 10 poega
- Elupaik: Jõeäärsed piirkonnad tiheda taimestiku, seisva ja voolava veega
- Toit: linnud, pardid, küülikud, jänesed, kalad, krabid, kahepaiksed, putukad
- Looduslikud vaenlased: rebane, Röövlinnud, Saarmas
Märge: Euroopa naarits ei tohiks sellest ülevaatest puududa, isegi kui ta on Saksamaal punases nimekirjas kui "väljasurnud" või "kadunud". Mink peaks siin jälle kodus olema. Ümberasumised on Saarimaal ja Steinhuderi meres toimunud juba mitu aastat.
Euroopa saarmas (Lutra lutra)
- Välimus: lame, lai pea; silindriline kehaehitus; väikesed silmad; nüri koon; tugevad vurrud (vibrissae); väikesed, vaevu nähtavad kõrvad; Vööga varbad; tugev, võimas saba
- Karvkate: läikiv tumepruun, pea ja kaela küljed helepruunid kuni valkjad
- Suurus: keha pikkus kuni 140 cm, saba 30 kuni 50 cm
- Kaal: 7-15 kg
- Eluiga: 15-18 aastat
- Pesakonnad aastas: ühes 2–4 poega
- Elupaik: kaldastruktuurid ojadel, järvedel, jõgedel, tiheda taimestikuga tiikidel
- Toit: veelinnud, kalad, krabid, kahepaiksed, rannakarbid, teod, veeputukad, pisiimetajad (sh ondatrad)
- Looduslikud vaenlased: ilves, hunt, merikotkas
Märge: Saarmad suudavad sukelduda 300 meetri sügavusele ja seda 18 meetri sügavusele. Kõrvad ja nina on suletud. Isegi maal suudavad nad matkata kuni 20 kilomeetrit.
Tuhkur (Mustela putorius furo)
- Välimus: ümarad, väikesed kõrvad; ümar koon; põõsas, pikk saba
- Karv: must ja valge, ka valkjas-helekollane
- Suurus: keha pikkus 50-60 cm, saba 10-20 cm
- Kaal: 0,5–2,2 kg
- Eluiga: 5 kuni 10 aastat
- Pesakonnad aastas: ühes 3 kuni 7 poega
- Elupaik: kohanemisvõimeline, suhtumine nagu Lemmikloomad, looduses pole ellujäämise võimalust
- Toit: väikenärilised, linnud
Märge: Tuhkrud kuuluvad tuhkrute rühma, nad on kodustatud. Varem kasutati neid jahil.
Ermiin (Mustela erminea)
- Välimus: lühikesed jalad, lühike saba
- Karusnahk: pealt pruun, küljed ja kõht kollakasvalge, sabaots must (suvine karusnahk); täiesti valge, välja arvatud must sabaots (talvekarusnahk)
- Suurus: keha pikkus 25–40 cm, saba 8–12 cm
- Kaal: 110 kuni 345 g
- Eluiga: 4 kuni 6 aastat
- Pesakonnad aastas: ühes 5–7 poega
- Elupaik: põlluääred, metsaservad, hekid, pargid, kivihunnikute all maa sees olevad augud, mahajäetud hamstri- ja mutiurgud
- Toit: hiired, rotid, küülikud, linnud, Lindude munad, Kalad, putukad, kahepaiksed
- Looduslikud vaenlased: röövlinnud, nagu öökullid, tihased, mägrad, rebased, suuremad märdid, näiteks kivimärdi
Märge: Varasematel sajanditel kasutati kuningate mantliteks hermeliini nahka, mida tuntakse ka suure nirkina.
Polekass (Mustela putorius)
- Välimus: väga sale keha ja pea; madal õlgade kõrgus kuni 5 cm
- Karusnahk: tumepruun või must; Kärn, kõrvaotsad, silmade taga valge mustade laikudega
- Suurus: keha pikkus 30 kuni 35 cm, saba 15 cm
- Kaal: 0,3-1,5 kg
- Eluiga: 4 kuni 10 aastat
- Pesakonnad aastas: üks 3 kuni 8 poisiga
- Elupaik: põllud, niidud, metsaservad, lagedad alad
- Toit: väikenärilised, kahepaiksed, linnud, linnumunad, kala, puuviljad, marjad
- Looduslikud vaenlased: röövlinnud, hundid, rebased, ilvesed
Märge: Metskass on selle riigi ohustatud liikide punases nimekirjas alates 2020. aastast.
Hiire nirk (Mustela nivalis)
- Välimus: lühikesed jalad; pikk kael; lamedad kõrvad; terav koon; ümmargune, väike pea
- Karv: pruunikaspunane, kõht valge
- Suurus: keha pikkus 10–18 cm, saba 2–8 cm
- Kaal: 50 kuni 250 g
- Eluiga: 2 kuni 5 aastat
- Pesakond aastas: üks 4–10 poega
- Elupaik: niidud, nõmmed, metsaservad, hekid, lagedad alad
- Toit: lemmingud, hiired, küülikud, putukad, linnud, kahepaiksed
- Looduslikud vaenlased: märdid, ermiinid, öökullid, rebased
- Eripära: väikseim kiskjaliik maailmas
Mink (Neovison vison)
- Välimus: tugev kehaehitus; terav, lame pea; Vööga varbad
- Karusnahk: tumepruun, tumedam ülahuul; heledam alalõua koht
- Suurus: keha pikkus 30 kuni 45 cm, saba 20 cm
- Kaal: 0,5-2,5 kg
- Eluiga: 3 kuni 7 aastat
- Pesakonnad aastas: üks 2 kuni 10 poega
- Elupaik: jõgede kaldad, tiigid, kõrge ja tiheda taimestikuga järved
- Toit: krabid, kalad, kahepaiksed, veelinnud, hiired, ondatrad, putukad, aretuslinnud ja munad
- Looduslikud vaenlased: saarmad, rebased
Märge: Ameerika naarits on neosoon, pärit Ameerikast, kuid tunneb end siin koduselt. Siinsed metsloomad on pärit aretusfarmidest.
Pöökmarten (Martes foina)
- Välimus: põõsas saba; kerge nina; väga sale keha; karvadeta jalatallad
- Karusnahk: hallikaspruun; valge, hargnenud kurgulaik, ulatudes mõnikord esijalgadeni
- Suurus: keha pikkus 35-55 cm, saba 22-30 cm
- Kaal: 1,1-2,3 kg
- Eluiga: 3 kuni 10 aastat
- Pesakonnad aastas: ühes 3–5 poega
- Elupaik: lage ja kivine maastik puudega, pargid, katusealused, aidad
- Toit: väikeimetajad, kahepaiksed, linnud, linnumunad, putukad, marjad, puuviljad
- Looduslikud vaenlased: röövlinnud, rebased
Korduma kippuvad küsimused
Tavaliselt ei otsi häbelikud loomad tingimata inimeste lähedust, vaid hoopis lendu tõusevad. Kindlasti võib aga hammustada, kui loom tunneb end ohustatuna või nurka surutuna. Hammustused võivad olla üsna valusad. Sellistel juhtudel tuleb need arstile esitada, kuna põletik on võimalik.
Need ei ole looduskaitse all, tulevad jahiseaduse alla. Neid tohib aga küttida, püüda või tappa ainult jahimees, kuid ainult väljaspool keeluaega oktoobri keskpaigast veebruari lõpuni. Ainsad erandid on saarmas ja euroopa naarits, kes on punases nimekirjas ohustatud.
Peamiselt tunnevad end siin koduselt kivimärjad. Nende ära ajamiseks tuleks nende uus kodu muuta tõeliselt ebamugavaks, näiteks vali muusika, tõrjevahendi või pulbri kasutamine. Loomad ei talu lõhna. Kasutada võib ka marditõrjevahendit. See tekitab loomadele ebameeldivaid helisid. Lisaks tuleb asukoht põhjalikult puhastada. Kõik lõhnabrändid peavad minema.
