Bullvint: emane, laulev, pesa & Co.

Millal sigib härjaviin, keda nimetatakse ka härja- või verevindiks? Kuidas saab lindu ära tunda? Ja milline näeb välja noor pullvint? Selle ja muu info ning härjakujude pildid leiate meie suurelt profiililt.

pullvint (Pyrrhula pyrrhula) on väga silmatorkav laululind, keda värvilise sulestiku tõttu kutsutakse ka härjapeaks – tuletatud kirikukaanonite punastest rüüdest – ehk verevindiks. Nagu perekonnanimi juba viitab, kuulub härgvint vintide sugukonda ja on seetõttu meile hästi tuntud sink ja rohevint seotud. Erksate värvide tõttu on härglint pikka aega püütud ja puurides hoitud. Ja ka tänapäeval leidub kasvatajaid, kes loomadega kauplevad, isegi kui metslindude püüdmine loodusest on loomulikult keelatud. Põnevamad faktid ja pildid härjapeast leiate siit meie üksikasjalikust liigiportreest.

Bullfinch: tagaotsitav plakat

suurus	Umbes 15-18 cm
Kaal	Umbes 25 g
paaritumis hooaeg	mai juuni
eluaeg	Kuni 8 aastat
elupaik	metsad, pargid ja aiad
sööda eelistus	seemned ja pungad
ähvardused	toidu ja elupaiga vähenemine

Kuidas härjapoega ära tunda

Pull on üks silmapaistvamaid laululinde üldse. Sellel on kompaktne, peaaegu ümar kuju, mis on andnud sellele ingliskeelse nime "Bullfinch". Tema selg ja õlad on helesinine-hallid, pleegivad mustadeks tiiva- ja sabaotsteks. Härjapead ehib ka must müts, mis ulatub üle silmade ja lühikese tugeva noka.

Mille poolest erinevad härjapoisi emased ja isased?

Isaste ja emaste härjalindude eristamine on teiste laululinnuliikidega võrreldes väga lihtne. Sest kui isastel on oma tüüpiline oranžikaspunane rind ja kõht, siis emased härglinnud on üsna hoomamatult oliivhalli värvi.

Kuidas härjalaul kõlab?

Sellise võimsa ehitusega linnu kohta on härjapoisil üsna pehme laul. See koosneb segust vilistavatest toonidest, melanhoolsetest kõnedest ja aeg-ajalt lämmatatud kõrgetest toonidest. Härjapoisi laulu on sageli kuulda vaid lähedalt ja see jääb sageli isegi märkamatuks.

Gimpeli laulu saad kuulata järgmisel helisalvestisel:

Millist elupaika pullvint eelistab?

Pullinlased eelistavad elada tihedates okas- või segametsades. Aga nad tunnevad end koduselt ka linnaparkides ja aedades, kui on piisavalt alusmetsa ja üks-kaks okaspuud.

Kuhu pullvint oma pesa ehitab?

Harilikult ehitab härjamees pesa okaspuusse või põõsasse põõsasse. Pesa on paigutatud vaid mõne meetri kõrgusele maapinnast ja on tihedas taimestikus väga hästi peidus. See püstitatakse okstele omamoodi peenest võsapuust platvormina.

Kuidas härjamunad välja näevad?

Gimpeli emased munevad neli kuni kuus sinakas kuni rohekas tumedate laikudega muna. Munad munetakse pesaplatvormile sambla, peenõlgede ja sulgede peenrasse.

Millal on pulli pesitsushooaeg?

Härjapoegade pesitsusperiood kestab maist juunini. Pärast munemist haudub emane umbes 14 päeva ja isane varustab teda selle aja jooksul toiduga. Pärast koorumist sünnivad noored härglinnud alasti ja pimedana ning sõltuvad esimestel päevadel täielikult oma vanemate hoolitsusest. Umbes kolme nädala pärast on nad lõpuks täis kasvanud ja lahkuvad pesast. Kuid isegi pärast seda ajahetke jäävad nad veel mõnda aega oma vanemate külge ja nad toetavad neid toiduotsingutel.

Kuidas ära tunda härjapoegi?

Noored pullid ei ole veel nii värvilised kui nende vanemad. Isegi isaslinnud on – nagu nende emadki – silmapaistmatult oliivpruuni värvi. Lisaks puuduvad noortel härjameestel veel täiskasvanud loomade mustad peakatted. Noored verivindid tunneb aga ära juba jässaka kuju, nokakuju ning tumedate saba- ja tiivaotste järgi.

Kus pullvint talve veedab?

Bullinid on peamised istuvad linnud. Neid võib pesitsusaladel kohata aastaringselt. Hiliskevadel on väiksemad pererühmad sageli koos väljas ja tiirlevad maal toitu otsimas. Aeg-ajalt rändavad aga emased ja noored härglinnud lõunasse ning naasevad pesitsusaladele alles kevadel.

Toetage härjavitsat aias: nii see töötab

Värvilised härglinnud võivad tunda end koduselt ka teie aias. Toetusmeetmed, nagu söödajaam või sobivad pesitsusabivahendid, hõlbustavad aialindude seal elama asumist. Samas annavad need suurepärase võimaluse Linnuvaatlus esindama. Järgnevalt saad teada, milliseid nõudmisi härgpoiss potentsiaalsele kodule esitab ja kuidas kujundada oma aed härjadele sobivaks.

Mida pullid söövad?

Härjameeste toit koosneb peamiselt taimede seemnetest, pungadest ja viljaaugudest. Pesitsusajal tarbivad nad aga ka loomset toitu, saades valgurikkaid röövikuid, tigusid ja putukaid, mida siis poegadele toidavad.

Aias asuva söötmisjaamaga saate muuta värviliste laululindude igapäevase toidu leidmise lihtsamaks. Meie oma sobib näiteks aastaringseks toitmiseks Plantura aastaringne sööt nokasõbralike komponentidega ning pesitsushooajaks lisakoorma proteiini- ja söödalubjaga.

Millised pesitsusabilised sobivad härjapoegadele?

Vabakasvatajatena härglinnud kinniseid pesakaste vastu ei võta. Need on rohkem mõeldud koopas pesitsevate liikide jaoks suur-kirjurähn või kivisöe tihane sobiv. See-eest saab härjavindile sobivaid pesitsuskohti luua tiheda põõsastiku, hekkide või okaspuudega. Olge alati ettevaatlik, et taimi liiga palju ei harvendaks, sest linnud eelistavad metsikut põõsastikku, kus nad saavad oma pesa kiskjate eest peita.

Kuidas saab härjapoega täiendavalt toetada?

Pesitsusajal vajavad pullid oma poegade kasvatamiseks lisaks taimsele toidule ka loomset toitu. Meie üha üksluisemaks muutuval maastikul on aga putukate ja teiste pisiloomade arv vähenemas. Elav ja sumiseva aiaga saate sellele arengule vastu seista ja toetada lisaks härjalindudele ka paljusid teisi aialinde. Putukasõbralikud lilled, kohalike taimede kasutamine ja näiteks keemiliste pihustite mittekasutamine on hea algus, et oma aeda veidi rohkem elu ja metsikust sisse puhuda.

a linnusõbralik aed Muidugi saavad kasu ka teised metslinnud. Üks neist, keda sarnaselt härjalindudele on pikka aega puurilinnuna peetud, on härg Serin. Õppige seda aialindu meie üksikasjalikust profiilist veidi paremini tundma.