Rohevint: laul, toit ja pesa profiilis

Kuidas rohevinti ära tunda? Millest see toitub ja kuidas saate seda täiendavalt toetada? Nendele ja teistele küsimustele vastame oma suures rohelises vindi kohta käivas profiilis.

Rohevint (Chloris chloris või Carduelis chloris), mida nimetatakse ka Greenlingiks, on kogu Euroopas levinud laululind. Ka siin on ta sage külaline avatud maastikel, parkides ja aedades. Ilusa rohelise ja kollase sulestikuga on see tõeline pilgupüüdja ​​ja seda on lihtne märgata ka kogenematule linnuvaatlejale. Rohevindidel oli aga 2009. aasta väga õnnetu: haigus nimega trihhomonoos tabas suurt osa populatsioonist ja põhjustas umbes 80 000 looma surma. Õnneks suudeti haigus ohjeldada ja sellest ajast on varud hästi taastunud. Sellegipoolest tuleks haigetest või surnud loomadest NABU-le teatada ning söödajaamad ja linnuvannid tuleks sulgeda. puhastatakse regulaarselt, vastasel juhul muutuvad need nakkushaiguste levikuks suutma. Huvitavamat – ja nauditavamat – teavet rohevintide teema kohta leiate meie liigiportreest allpool.

Rohevint: profiil

suurus	Umbes 15 cm
Kaal	Umbes 35 g
paaritumis hooaeg	aprill juuni
eluaeg	Umbes 5 aastat
elupaik	Avatud maastikud, pargid ja aiad
sööda eelistus	Istuta seemned, lehe- ja õienupud
ähvardused	Elupaiga kaotus, trihhomonoos

Kuidas rohevinti ära tunda?

Rohevint on üsna suur ja kompaktne laululind. Seda iseloomustab vintidele omane tugev kolmnurkne nokk ja intensiivselt värvitud sulestik. Pea, selg, kõht ja tiivad on erkrohelised, mis on segatud hallide ja kollaste elementidega. Eripäraks on veel erkkollased tiivavardad, mille järgi saab rohelise keha kahtlemata ära tunda ka lennul. Selle iseloomuliku värvuse tõttu ei tohiks rohevinti segi ajada ühegi teise kodulinnuga.

Kuidas rohevindi laul kõlab?

Rohevindi laul koosneb kahest väga erinevast komponendist. Esimene on üsna meloodiline stroof metsikutest trillidest ja kiiretest viledest. Teine on pikalt venitatud "Dschüüüüi", mida esitatakse koos ülejäänutega või üksikult.

Rohevindi laul kõlab järgmiselt:

Milline näeb välja rohevindi noorjärk?

Noored rohelised tunneb juba selgelt ära tugeva vinnoka ja kollase tiivapuu järgi. Erinevalt täiskasvanud loomadest ei ole noorlindude sulestik aga veel nii intensiivselt rohelist värvi ja seda läbivad nõrgad hallid jooned.

Kuidas rohevintide mune tuvastada?

Rohevindi munad on valget värvi ja kaetud väikeste punakate kuni pruunikate täppidega. Neli kuni kuus muna munetakse okstest, rohust ja samblast tehtud pessa, mis on vooderdatud väikeste juurte ja loomakarvadega.

Mille poolest erinevad rohevinti emased ja isased?

Emased ja isased rohevintid tunduvad esmapilgul väga sarnased. Alles lähemal uurimisel selgub, et emane ei ole nii intensiivselt rohelist värvi kui isane. Proua Rohevint on veidi pruunikama või hallikama põhitooniga kui tema elukaaslasel. Täpne toon võib olenevalt valgusest varieeruda ja sugudevaheline erinevus on kõige paremini näha otseses võrdluses – nagu alloleval pildil.

Mis on linnu eelistatud elupaik?

Rohevindid eelistavad poolavatud elupaiku. Need ulatuvad heledatest metsadest, metsaservadest ja raiesmikest kuni kultuurmaastike puuderühmadeni kuni linnaparkide, kalmistute ja aedadeni. Rohelised vindid on levinud ka mitmel laiuskraadil ning neid leidub kogu Euroopas ning Aafrika ja Aasia naaberpiirkondades.

Kuhu rohevint oma pesa ehitab?

Rohelised kasutavad pesapaigana igasugust puitunud kogust – olgu selleks puud, põõsad või isegi ronitaimed majade fassaadidel. Rohevindid ei pesitse intiimses koosviibimises, vaid pigem kogunevad kuni kuuest pesitsevast paarist koosnevate väikeste kolooniatena. Üheskoos kaitsevad nad ägedalt oma territooriumi ja sellel asuvaid pesasid konkureerivate liigikaaslaste ja kiskjate eest.

Millal on rohevintide pesitsushooaeg?

Rohevindi pesitsushooaeg kestab aprillist juunini. Sel perioodil võib poegida üks kuni kolm. Emane haudub mune 10–14 päeva pärast munemist. Vahepeal isane toidab seda. Kaitsetuid noorlinde hoiab pärast koorumist emane veel paar päeva turvaliselt ja soojas tiibade all. Seda käitumist nimetatakse ka "Huderniks". Pärast seda toidavad poegi mõlemad vanemad leotatud seemnetega.

Mida teeb rohevint talvel?

Rohevindid on ka väljaspool pesitsusaega äärmiselt seltskondlikud. Talvel rändavad nad sageli väikeste sülemidena koos teiste vintide või jänestega ja otsivad koos toitu. Nad moodustavad ka magamiskogukondi, et üksteist soojas hoida. Meie põliselanikud seetõttu lõunasse ei lenda, kuid harvad ei ole ka talvised külalised esineda Euroopa põhjapoolsemates piirkondades või täheldatud teel lõunapoolsematesse piirkondadesse tahe.

Nii saab rohevinte aias toetada

Seoses looduslike elupaikade, näiteks poollagedate maastike ja hõredate metsade suurenemisega, tõmbub rohevint üha enam tagasi linnaparkidesse ja asulatesse. Kui soovid rohelindudele kodu oma aias pakkuda, leiad siit praktilisi näpunäiteid rohevintide paradiisi kujundamiseks.

Mida rohevint sööb?

Rohevindid on väga taimetoitlased. Nad tarbivad väga erinevaid taimede ja puude seemneid, mille nad oma võimsa nokaga lahti lõhuvad. Aga ka marju kandvaid põõsaid, nt kibuvitsamarjad, on oluline toiduallikas.

Kui soovite talvel midagi toita, võite välja panna igasuguseid seemneid, näiteks päevalilleseemneid. Meie Plantura päevalilleseemned eeliseks on see, et need tulevad ilma kooreta ja seetõttu saavad linnud neid ilma täiendava pingutuseta alla neelata. Samuti sisaldavad need lisakoormust vitamiine, joodi ja mett ning tagavad seeläbi parema toitainetega varustatuse.

Sööta tuleks kaitsta vihma eest ja pakkuda nii, et linnud ei saaks sinna istuda. Kuna sööda saastumine väljaheitega võib põhjustada haigustesse nakatumist. Väärtuslikke näpunäiteid söödajaama hooldamise ja optimaalse ehituse kohta leiate meie eriartiklist teemal "Ehitage oma lindude toitja“.

Millised pesitsusabilised sobivad vintidele?

Klassikalised väikeste sissepääsuavadega pesakastid rohevintidele ei sobi, sest värvilised linnud on vabad pesitsejad ja eelistavad seetõttu lahtist pesi. Selle asemel saab kinnitada nn oksataskud. Selleks võta oksokimbud – soovitavalt igihaljastelt okaspuudelt – ja seo need aasa puutüve külge. Samuti saate tagada looduslikud pesapaigad, kui te ei harvenda oma hekke liiga palju ega lase ronitaimedel mööda maja seina üles roomata.

Kuidas saate rohevintide jaoks täiendavat tuge pakkuda?

Kõik, kes soovivad rohevintile lisaks talvel ka lisatoitu pakkuda Kui soovite toiduvarusid suurendada, saate seda teha mitmesuguste seemne- ja marjataimedega jõuda. Valiku nendest väärtuslikest taimedest leiate meie eriartiklist teemal “Disain a linnusõbralik aed“.

Teraviljasööjad, nagu rohevint, sõltuvad alati ka piisavast veevarust. Abiks võib olla lihtne linnuvann, mis on vormitud tihvti või lameda kausi kujul, mis toimib kuumadel päevadel ka praktilise linnuvannina. Siin on oluline ka regulaarne puhastamine, et vältida haiguste edasikandumist. Sellise kosutuse üle rõõmustavad muide ka paljud teised aialinnud, nagu need Põllumajandus või chiffchaff.