Sisukord
- Millal musträstas paljuneb?
- Kui kaua pesitsushooaeg kestab?
- Pesapesad
- Kui tihti musträstas paljuneb?
- Korduma kippuvad küsimused
Musträstas ehk musträstas (Turdus merula) on meie kohalikest linnuliikidest üks tuntumaid ja levinumaid. Millal ja kui tihti nad sigivad, saad teada siit.
Ühesõnaga
- Kui ilm on soodne, algab sigimisfaas juba veebruari lõpus
- Tavaliselt pesitseb musträstas kolm korda aastas, erandjuhtudel isegi kuni viis korda
- Isased võtavad aktiivselt osa haudme eest hoolitsemisest, et emased saaksid kiiresti uusi mune uuesti aretama hakata
Millal musträstas paljuneb?
Musträstale, nagu paljudele teistelegi lindudele, oleneb täpne pesitsusaeg ilmastikuoludest. Tavaliselt algab pesitsusperiood veebruari lõpust kuni varajase alguseni märtsil ja kestab augustini. Ebasoodne, st eriti külm ilm võib aga kaasa tuua hilisema alguse ja varasema lõpu, samas kui eriti varajane kevade algus võib kaasa tuua ka varasema sigimise alguse ja pikema kestuse saab.
Kui kaua pesitsushooaeg kestab?
Erinevalt teistest, palju suurematest linnuliikidest pesitseb musträstas mitu korda aastas. Selle eelduseks on nende lühike inkubatsiooniperiood. See koosneb mitmest etapist:
- kurameerimine - paar päeva
- sidumine
- Pesaehitus – paar päeva
- Munemine - 3 kuni 6 muna
- Pesitsusperiood - 2 nädalat
- Kasvatamine kuni pesalennuni - 2 nädalat
- Hilisem toitmisaeg vanemloomade kaupa - 3 nädalat
Üldiselt on kogu paaritumis- ja paljunemisfaasiks umbes 8 nädalat või kaks kuud. Kuna üldine võimalike musträstase haudmete periood lõppeb juba augustis, siis on ühe aasta jooksul võimalus kokku kolm haudumist.
Pesapesad
Musträstaste puhul võib juhtuda, et emane muneb uuesti ajal, mil viimased koorunud pojad alles toidetakse. Räägitakse nn kastihaudmest.
Kui tihti musträstas paljuneb?
Soodsatel aastatel on veelgi lühenenud pesitsusfaaside tõttu võimalik üks või erandjuhtudel veel kaks poega. Kolme korra asemel võivad musträstad äärmisel juhul järglasi toota ja kasvatada kuni viis korda aastas. Siiski on oht, et järgmisel sügisel ja talvel on viimasel haudmeel palju raskem, kuna jõu kogumiseks vajalik aeg on tugevalt piiratud.
Märge: Et pesapesad oleksid võimalikud, hoolitsevad isaslindude poegade toitmise eest tavaliselt üleskasvatamise viimases faasis. Nii saab emaslind taas pesapaigal pikutada ja äsja munenud mune haududa.
Korduma kippuvad küsimused
Tavaliselt valivad loomad pesadeks puud või kõrged põõsad. Aeg-ajalt aga inimrajatised nagu lillekastid, vihmaveerennid jne. peetakse sobivaks asendajaks.
Musträstad on sageli inimestega harjunud ja otsivad nende lähedust. Kui teie keskkonnas sigib loom, peaksite ta rahule jätma ja hoidma distantsi. Poegade üleskasvatamine on mõne nädala pärast juba lõppenud ja tuttavat ümbrust saab taas piiranguteta kasutada.
Ulatuslik pügamine on tavaliselt märtsist oktoobrini keelatud. Selle keelu eesmärk on just selline linnupesade kaitse. Kui järgite seadusest tulenevaid nõudeid ja jälgite hoolikalt oma aeda, ei saa te valesti minna.