Aia tara või privaatsusekraan võib asju kergesti segada. Need võivad kiiresti muutuda naabritevaheliseks tülipunktiks. Järgnevalt käsitleme küsimust, kui kõrge võib tegelikult olla kahe kinnistu vaheline piirdeaed.
Ühesõnaga
- lisamise kohustust ei ole
- Naabriseaduses reguleeritud piirdeaia kõrgus
- Summa on osariigiti erinev
- Korpus peab olema kohalik
- Privaatne tara kuni 180 cm ilma kooskõlastuseta
Sisukord
- Erinevat tüüpi korpused
- Naabriseadus reguleerib piirdeaia kõrgusi
- privaatsus tara
- Korduma kippuvad küsimused
Erinevat tüüpi korpused
Õiguspraktikas tähendab piiramine maa tarastamist. Aiad tulevad sinna paigutatud kinnisvarareale või selle juurde. Nende eesmärk on kaitsta vara väljastpoolt, et vältida kõrvaliste isikute või loomade sisenemist samuti tuule, müra ja teemustuse tõrjumiseks ning loomulikult eristamiseks naaberkinnistu. Korpusi on erinevat tüüpi:
- sümboolne piiritlemine: 40–90 cm kõrge
- aedadele ja karjamaadele: 100–140 cm kõrge
- privaatsuse kaitseks: 170 kuni 190/200 cm kõrge
- Turvaaiad: alates 200 cm kõrgusest
Naabriseadus reguleerib piirdeaia kõrgusi
Kui kõrge võib olla naaberkinnistu müüride, hekkide või piirdeaedadena piirdeaed, on osariigiti erinev. Summad on reguleeritud üksikute riikide vastavates naaberseadustes (NachbG). Naabriõigus on aga eraõigus. Näiteks saab teatud määrusi muuta määrustega valdade ja linnade arengukavas. Näiteks paljud omavalitsused määravad oma arengukavades või vastavates põhimäärustes eraldi välja tavapärase piirde kõrguse ja tüübi. Need määrused on siis piirdeaia ehitamisel siduvad enne naabrusseaduses sätestatut. Kui ei ole võimalik kindlaks teha, et aedik on piirkonnas tavaline, kohaldatakse osariigi seadusi Piirkonnas tavapärased kasutuseeskirjad piirdeaia tüübi ja kõrguse osas kehtestada. Nii kõrge võib piirdeaed naabrile olla vastavalt üksikute föderaalriikide naabriõiguste seadustele:
| Liitriik | Lubatud kõrgus | Õiguslik alus |
|---|---|---|
| Berliin | 125 cm traatvõrk | § 23 NachbG Bln |
| Brandenburg | 125 cm traatvõrk | § 32 BbgNRG |
| Hesse | 120 cm traatvõrk | § 15 NachbG HE |
| Alam-Saksimaa | 120 cm kõrgune piirdeaed | § 28 NNachbG |
| Nordrhein-Westfalen | 120 cm, sein või piirdeaed | § 35 NachbG NRW |
| Rheinland-Pfalz | 120 cm täistraatvõrk | LNRG § 39 |
| Saarland | 120 cm täistraatvõrk | § 43 NachbG SL |
| Saksimaa | kohalik komme | §4 Saksi NRG |
| Saksimaa-Anhalt | 200 cm, piirkonnale tavaks | § 23 NbG |
| Schleswig Holstein | 120 cm traatvõrk | § 31 NachbG |
| Tüüringi | 120 cm täistraatvõrk | § 39 ThürNRG |
Liitriikides
- Baieri
- Bremen
- Hamburg
- Mecklenburg-Vorpommeri
puuduvad vastavad õiguslikud regulatsioonid. Siin on piirde kõrgus ja tüüp määratletud kehtivates ehitusnormides. Piirdeaia rajamisel ei ole ehitusameti kooskõlastust vaja, kui järgitakse vastavaid eeskirju.
Näpunäide: Rääkige enne aia ehitamist naabritega, samuti peaksite saama kohalikult ehitusametilt infot kehtivate eeskirjade kohta. Selle kõrval on ka üks vara joone täpne määramine vajalik dekonstruktsiooni ärahoidmiseks.
privaatsus tara
A privaatsus tara on mõeldud kinnisvara kaitsmiseks naabrite võõra pilgu eest. Ka siin on vastavad regulatsioonid liidumaade naaberseadustes või liidumaa seadustes võib leida linnade ja kogukondade arengukavadest ning siingi on kohalik kombeks otsustav. Privaatsuspiirded kehtivad olenevalt liitriigist
- Kõrgus 170 kuni 200 cm
- Kaugus kinnistu joonest maksimaalselt 50 cm
Olenevalt liitriigist ei pruugi privaatsusaia püstitamiseks 180 cm kõrgusele luba vaja minna. Teavet selle kohta saab vastutavatelt ehitusasutustelt.
Näpunäide: Kokkuleppe korral saab naabritega sõlmida ka naabrite seadusega vastuolus olevaid kokkuleppeid. Seejärel tuleb need aga vaidluse korral kirjalikult fikseerida.
Korduma kippuvad küsimused
Kindlasti tekib vaidlus, mis võib lõppeda ka kohtuga. Kui piirdeaed on ehitatud liiga kõrgele ja on asukoha kohta nii ebatavaline, võib naaber näiteks nõuda aia eemaldamist või taastamist lubatud kõrgusele. Nõuet on võimalik ka kohtus maksma panna. Tähtaegadest tuleb aga kinni pidada. Need erinevad osariigiti. Kui tähtaeg on juba möödas, ei ole enam õigust muudatusele.
Kinnisvara ümbrise seisukorra hindamiseks kasutatakse liidumaade üksikutes naaberõigusaktides kohalikku tava. See tähendab, et vastav ümbris peab lähtuma kohalikest tingimustest. Teisisõnu, piirdeaedade rajamine peab olema konkreetses külas või asulas rohkem levinud. Kui tavapärast asukohta pole võimalik määrata, kehtivad osariigi seadused, mis määravad ümbrise tüübi ja kõrguse.
Saksamaal ei ole kinnisvaraomanik seadusega kohustatud oma kinnistut tarastama või tarastama. panna naaberkinnistule piirdeaed (BGB § 903). Küll aga võib naaber nõuda aia rajamist, kui väikeloomade, näiteks kanade või koerte pidamine tekitab tema varale miinuseid või häiringuid. Tara tüüp sõltub siis välditavast kahjustusest ja kohalikest tavadest.