Oma graatsiliste värviliste õitega toob jõuluroos aeda elu talvel, mil kõik teised taimed veel talveund magavad. Kuid kas neid kalliskive tuleb segada? Loe siit, kuidas ja millal tuleks jõuluroose kärpida.
Ühesõnaga
- Lõikamine pole absoluutselt vajalik
- siiski osaliselt kasulik
- tavaliselt kaks korda aastas
- kaitseb haiguste eest
- ilma pügamiseta ähvardab metsistuda
Sisukord
- Millal on lõikamisel mõtet?
- Lõika jõuluroos õigesti
- Korduma kippuvad küsimused
Millal on lõikamisel mõtet?
Põhimõtteliselt pole see absoluutselt vajalik, tuntud ka kui lumeroos Jõulu roos lõikama. Nii et vastupidav püsik ilma suurema hoolduseta õiges kohas ela pikka elu. Sellegipoolest võib regulaarne pügamine mõnikord olla mõttekas ja mitte ainult visuaalsetel põhjustel. Näiteks lõigatakse jõuluroose, et vältida tervete peenarde kinnikasvamist.
Teiseks oluliseks põhjuseks on kaitse seenhaiguste, näiteks mustlaiktõve vastu, sest närtsinud lehtedesse võib rohkem seeni ja baktereid asustada. Lisaks võib regulaarne pügamine takistada isekülvi, kui seda ei soovita.
Teade: Nende taimede käsitsemisel kandke kindlasti kindaid, sest jõuluroosid on mürgised.
Lõika jõuluroos õigesti
Kogenud hobiaednikud soovitavad teha kaks korda aastas: esimest korda detsembris ja siis uuesti mais või mais. pärast õitsemist. Peaksite teadma, et eelmise aasta lehed surevad ära niipea, kui lilled tekivad. Esimesed uued lehed tärkavad umbes veebruaris/märtsis. Nüüd lõigake jõuluroosid õigesti:
- soovitavalt regulaarselt
- liiga varane pügamine võib taimi nõrgendada
- lõigata ära ainult kuivanud, mädanenud lehed ja varred
- just maapinnast kõrgemal, mitte pakasega
- ilma pungad ja rohelised taimeosad kahjustamata
- Ärge jätke väljalõikeid maapinnale
- närbunud õied eemaldada mais
- koos varrega maapinna lähedal
Rohelisi lehti jooksval aastal ära lõigata ei tohi, sest jõuluroos vajab neid järgmiseks õitsemisperioodiks. Ideaalis peaks lehestik alati taimele jääma, kuni see on täielikult tagasi tõmbunud, st surnud. See on ainus viis, kuidas taim ammutab kõik toitained, mis tal veel on. Potiisenditele lehed toimivad ka omamoodi talvekaitsena.
Kohati võib juhtuda, et lehed on väga tihedad. Sellistel juhtudel saate lõigata osa just maapinnast kõrgemal. See tõstab lilled tavaliselt paremini esile.
Näpunäide: Kui soovitakse isekülvi või naturalisatsiooni, ei tohiks kõiki seemnepäid eemaldada. Vastasel juhul on soovitatav need varakult, st enne avamist ära lõigata.
Korduma kippuvad küsimused
Põhiline õitsemisperiood on detsembrist veebruarini/märtsini. Täpne aeg võib olenevalt sordist, asukohast ja asukohast erineda. Sellest tulenevalt võivad mõned esimesed õied moodustada juba novembris. Enamiku jaoks on aga veebruar peamine õitseaeg. Kui on eriti soe, võivad mõne sordi õied avaneda sügisel.
Kuna jõuluroosi varred on suhteliselt tugeva väliskestaga, on soovitatav need alumised otsad risti lõigata, et teed avaneks. Samuti soovitavad eksperdid teha varredesse nõelaga väikesed augud. See pikendab vaasi eluiga ja soodustab pikemat õitsemist. Mädanemise vältimiseks tuleb varsi iga kolme päeva järel umbes viie sentimeetri võrra lühendada ja nagu tavaliselt lõigata.
Ei, mõlemad erinevad peamiselt õie poolest. Kui jõuluroos õitseb talvel, s.o jõulude paiku, siis kevadroos näitab esimesi õisi hilistalve ja kevade vahel ehk kevadel. Teine eristav tunnus on kasvukõrgus. Jõuluroosi jaoks on see u. 30 cm ja paasturoosi puhul kuni 60 cm.
Kõik nende taimede osad on väga mürgised nii inimestele kui ka koduloomadele. Isegi taime mahl võib tundlikel inimestel põhjustada nahaärritust. Seda olulisem on lõikamisel alati kindaid kanda. See muutub eriti ohtlikuks, kui neelata alla taime üksikuid osi, mis võib põhjustada tõsiseid mürgistusnähte. Hiljemalt selliste sümptomite nagu kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus või tahhükardia ilmnemisel peate võimalikult kiiresti arsti poole pöörduma.