Musträsta laul: nii kõlab musträstaste laul

Musträstad on kõige tuntumad laululinnud. Kui aga tormama hakata, muutub meloodiline laulmine sageli väljakannatamatuks lärmiks.

Musträstad

Musträstas, tuntud ka kui musträstas, on rästaste sugukonda kuuluv linnuliik. Turdus merula, musträsta teadusliku nimetuse, kehapikkus jääb vahemikku 24–27 sentimeetrit. Isastel on mustad suled ja kollane nokk. Emane kannab pruunist halli suletust. Nokk on heleda sarvevärviga.

Musträstade lausungid

Kui rääkida musträstaste lausumisest, siis tehakse vahet musträstase laulul, kriiskamisel ja "Tixenil":

• Musträsta laul
• Kuuluvad musträsta laulu
• Isaste territoriaalne laul
• Vanemate isaste sügislaul
• kurameerimislaul
• Pesaehitise laulmine
• Brood laul
• Mõlemast soost noorte laul
• Emaste kõned

Reviergesang

Tuntuim hääl linnukontserdil on territooriumi laulmine, mida esitavad isased. Kuigi see on kaasasündinud, võtavad isased musträstad üle isa, teiste isaste või lindude elemendid, näiteks nende tihased. Asulates on ringkonnalauludesse kaasatud tsivilisatsioonimürad, näiteks päästeautode sireenid. Reviergesangi iseloomulikud tunnused on:

• üksikuid stroofe, mille keskmine pikkus on kaks sekundit
• Vahepeal pausid keskmiselt kolme sekundi pikkused, õhtul veidi pikemad
• Kestus: 20 kuni 30 minutit

Stroofid koosnevad motiivist ja piiksuvast, lärmakast “lisast”, mis võib ka puududa. Motiiviosa on üles ehitatud järgmiselt:

• Kahe kuni viie elemendi kombinatsioon, harva kuni üheksa
• Pausid elementide vahel: 0,2 sekundit (inimkõrvaga kuuldav)
• Repertuaar kuni 30 motiivi
• kaks kuni viis lemmikmotiivi
• Üksikud musträstad saab ära tunda nende lemmikmotiivide järgi

Märge: Territooriumi musträsta laulu võrreldakse sageli flöödihelidega.

Reviergesangi eripäraks on kontralaul. Kaks naabermeest vastavad üksteise salmile. Teise motiivid võetakse üles ja "vastus" esitatakse võrreldava pikkusega ja sageli sarnase stroofiga.

Reviergesangi ilmumine

Kesk-Euroopas saate regulaarselt kuulda Reviergesangi järgmistel kuudel:

• esmaesinemine kevadel
• algab tavaliselt märtsi keskel
• Tippaeg maist juunini
• Lõpp: juuli keskpaik

Märge: Asulates tuleks Reviergesangi kuulda ka sügisel ja pehmetel talvepäevadel.

Kui rääkida kellaaegadest, siis musträstad kuuluvad varajaste lindude hulka. Sest linnaosa laulmine algab enne koitu. Teine intensiivne laulufaas on õhtul. Musträstad peaksid asulates laulma ka öösel.

Vanemate isaste sügislaul

Vanemate isaste sügislaul algab pärast pesitsusperioodi. See sarnaneb Reviergesangiga, kuid on palju vaiksem. Lisaks on musträsta nokk kas täielikult kinni või vaid veidi lahti.

kurameerimislaul

Musträsta kurameerimislaul koosneb:

• kahehäälsed helid juhuslikus järjestuses
• Motiivid või motiivide osad poolvaljudes toonides

Märge: Abielulaulu ajal lendavad paaritumiseks valmis isased emase suunas.

Pesaehitise laulmine

Sel ajal, kui emane pesamaterjali kogub, istub isane kõrval, vaatab ja laulab vaikse häälega. Kui emane lendab pessa, järgneb ta talle. Kui pesale lähenedes tekivad häired, lõpetab isane laulmine. Seejärel väldib emane pesa ja varjub.

Brood laul

Haudmelaulu ajal istub isane avatud laulutornis, kust ta näeb pesa, nagu territooriumi laulmisel. Häirete või ohu korral lendab isane emaslooma hoiatuseks pesast mööda.

Noorte laulmine

Musträstaste nooruslaul on kaasasündinud nii isastel kui ka emastel. Alates 19 Esimene päev. Sügislaulu meenutava noortelaulu tunned ära järgmiste väliste tunnuste järgi:

• Kurk, keha ja saba vibreerivad
• nokk veidi lahti või kinni

Emaste kõned

Emased musträstad laulavad palju harvemini kui isased. Nende laul on summutatud, kuid nagu isaste musträstaste laul, koosneb see stroofidest. Emase musträsta laulu on kuulda näiteks pesale lähenedes. Kuid seda võib stimuleerida ka isase laulmine. Emased musträstad annavad oma valmisolekust paarituda märku väga madalate ja kõrgete helidega, mis on ebaühtlased ja surutud.

Tixen ja krigistamine

Kui musträsta laul kõlab inimkõrvas meloodiliselt, siis kiusamist ja karjumist peetakse tõenäolisemalt tüütuks. Tixeni tüüpiline omadus on rida kiireid ja teravaid helisid. Kasv on krigistamine. See tekib siis, kui linnud on eriti elevil. Nad suudavad mürada kuni 56 detsibelli helitugevusega. Sellel, mis inimkõrvas kõlab närimisena, on aga musträstaste jaoks oluline funktsioon:

• Ajage vaenlased või konkurendid minema
• Hoiatuskõne harakate või kasside eest

Märge: Tixeniga julgustatakse osalema ka liigikaaslasi, et üheskoos vaenlane minema ajada. Sest oigavad musträstad ei põgene.

Kui oht on möödas, lõpetavad linnud hoiatushüüded. See võib aga võtta kaua aega. Näiteks kui kass lamab rõdul päikese käes, siis mustarästad tiksuvad ja oigavad, kuni kass korterisse tagasi kaob.

Korduma kippuvad küsimused