Sisukord
- määratlus
- Kes maksab?
- Tähtaeg
- arvutus
- möödasõit
- Korduma kippuvad küsimused
Olgu majaomanik või üürnik: Saksamaal peab iga eramajapidamine maksma nn sademevee tasu, mida tuntakse ka vihmamaksuna. Kes peab selle tasu maksma, kuidas seda arvutatakse ja kas seda on võimalik vältida?
määratlus
Vihmaveetasu on osa kanalisatsioonitasust, mis jaguneb heitveeks, mageveeks ja sadeveeks ning arvestatakse ja võetakse eraldi. Rahvakeeli armastatakse seda tasu nimetada ka "vihmamaksuks", kuna seda nõutakse kõige eest, mis kanalisatsiooni juhitakse. vihmavesi võetakse tasu. Seetõttu võetakse arvutusse ainult hoonestatud ja suletud alad maa-alad koos.
Teade:
Teisest küljest jäävad maksuvabaks pinnad, mis on pitseerimata või vaid vähesel määral. Vihmavesi ju siin avalikku sisse ei voola kanalisatsioonisüsteem, kuid imbub maasse.
Kes maksab?
Saksamaal hõlmab iga eramajapidamine – lisaks majaomanikele ka korteriomanikke –, aga ka iga ettevõte ja avalik-õiguslik asutus (st. H. munitsipaal- ja riigiettevõtted ning ametiasutused) maksavad vihmaveetasu. Üürileandja võib tasu üürnikele edasi kanda tegevuskulude kaudu, kui üürilepingus on vastav leping.
Teade:
Vastupidiselt mõnele vastupidisele teadetele ei tohi omanikud ega üürileandjad vihmaveetasu oma maksudest maha arvata. See kehtib ainult teie kinnistu kanalisatsioonitorude puhastamise ja hoolduse kohta.
Tähtaeg
Vihmaveetasu tuleb tasuda reeglina kord aastas, kusjuures konkreetne summa sõltub teie kinnistu pitseeritud alast. Mida suurem on tihendatud ala, mis muuseas hõlmab ka katust, seda suurem on makstav summa. Keskmiselt on vihmatasu umbes 150–200 eurot aastas.
arvutus
Sademete tasu arvutamine on keeruline ja seda peaks tegema vastavate teadmistega inimene. Paljudel juhtudel teostavad arvutuse aga juba automaatselt omavalitsused, kes kasutavad aerofotode abil asfalteeritud ja seega tasuliste alade osakaalu.
peetakse sillutatud aladeks
- katusepinnad (v.a rohelised katused)
- asfalteeritud alad ja teed
- asfalteeritud sõiduteed ja parkimiskohad (ka autovarjualused)
- terrassid
- kruusaalad
Need alad kokku moodustavad vihmaveetasu konkreetse summa aluse, Omavalitsused nõuavad 0,70–2,00 eurot ruutmeetri kohta. See võib kaasa tuua tohutuid erinevusi finantskoormuses, nagu näiteks meie näidisarvutus 100 m ühepereelamu kohta2 katuseala ja 54 m2 sillutatud ja sillutatud alad näitavad:
Näpunäide:
Enamikul juhtudel on suletud alade suurus tervelt 10 m2, meie puhul 150 m2, ümardatud.
| Linn | Vihmavee tasu määr | kogumaksumus |
|---|---|---|
| Frankfurt | 0,50 eurot/m2 | 75,00 eurot |
| Stuttgart | 0,68 eurot/m2 | 102,00 eurot |
| Hamburg | 0,73 eurot/m2 | 109,50 eurot |
| Köln | 1,27 eurot/m2 | 190,50 eurot |
| Dresden | 1,56 eurot/meeter2 | 234,00 eurot |
| München | 1,77 eurot/m2 | 265,50 eurot |
| Berliin | 1,809 EUR/m2 | 271,35 eurot |
möödasõit
Paljud mõtlevad, kas ja kuidas saab vihmavee tasu vältida. Tegelikult pole täielik möödasõit tavaliselt võimalik, kuid tasu saab vähendada järgmiste meetmetega:
- Jätke sillutatud alade osakaal võimalikult väikeseks
- Hõlbustada vihmavee ärajuhtimist oma kinnistul muruplatsil või heinamaal asfalteeritud aladelt nt. B. vastavalt läbi kaldus terrass või katuselt äravoolutorude paigaldamine
- pole kruusa või kruusaaed investeerida
- Rohelised katused
Haljaskatused võivad sageli säästa palju raha, kuna neelavad osa sademetest ja omavalitsused arvestavad seetõttu haljasala protsendina kogupinnast maha. Küll aga saate tasu täielikult vältida, kui teie kinnistu ei ole kanalisatsiooniga ühendatud või kasutate seda vihmavee kogumiseks. tsisterni paigaldama.
Näpunäide:
Ettevaatus on ka kl tiigi ehitus välja kuulutatud, sest selle võib olenevalt omavalitsusest ka asfaltkattena arvestada.
Korduma kippuvad küsimused
Kõik haljas- ja murualad loetakse katmata, nagu ka istutatud ilu- ja kasulikud taimepeenrad ning kesamuld. Seevastu materjale, mis lasevad osa sademeveest läbi imbuda, loetakse vähem suletavateks (ja seetõttu tavaliselt vähesel määral ka vihmaveetasus). Nende hulka kuuluvad näiteks liiva- ja kruusapinnad, muru sillutuskivid, muruvuukide sillutis, liivatekid, puitrestid ja sillutis.
Lihtsalt: selleks tuleks kuidagi mõõta kanalisatsiooni juhitava sademevee kogust, mis aga nõuab tohutut pingutust ja seda ei saa teha ilma vigadeta. Kuna see jõupingutus tooks kaasa lõivu olulise tõusu, leppisid ametiasutused sellises arvestusviisis kokku.
Mirko
Lisateavet kinnisvara kohta
Millal läheb talveaed elamispinna hulka?
Kas ja mil määral on talveaed elamispinna osa, on elamispinna arvutamisel oluline. Piirkond võib oluliselt mõjutada üürihinda või kehtivat kinnisvaramaksu. Arvutamisel kasutatud alus on oluline. Siit leiate kogu teabe selle teema kohta.
Kas trepikoda läheb elupinna hulka?
Muidugi tahavad kinnisvaramaaklerid, majamüüjad või üürileandjad korteri või maja elamispinna võimalikult kõrgeks märkida, kuna see ajab hinna üles. Kuid kas treppide arvestamine on üldse lubatud? Loe siit, kas trepikoda on osa elamispinnast.
Kas terrass on osa elamispinnast?
See, kas ja mil määral on terrass eluruumi osa, mängib paljuski määravat rolli. Üürnikel on eriti oluline teada arvutamise põhitõdesid ja neid vajadusel kontrollida.
Suvised tormid: mida hea kodukindlustus katab?
Suvised tormid ja üldiselt karmid ilmad suurenevad nii sageduse kui ka intensiivsusega. See võib põhjustada majale või korterile märkimisväärset kahju. Seda olulisem on, et need oleksid kaetud valitud majapidamiskindlustusega.
Prügikast täis: mida teha prügiga? | 5 viisi
Mida teha, kui prügikast on (jälle) liiga täis? Paljude jaoks on ahvatlev jätta oma prügi naabri juurde või tee äärde. Aga kas see on tegelikult lubatud? Sellest postitusest saad teada, kuidas ja kuhu üleliigset prügi ära visata!
Jaga vara – need sammud on vajalikud – 13 näpunäidet
Kinnisvara jagamisel on palju eeliseid, eriti rahaliselt. "Kõik maja juhendis" kirjeldatakse üksikasjalikult, milliseid samme ametlikust seisukohast on vaja, milliseid kulusid võib oodata ja millega tuleks arvestada.