Sisukord
- Omadused
- Test
- parandada mulda
- Veel valikuid
- Multš, haljasväetis ja bentoniit
- haljasväetis
- Sobivad taimed
- Korduma kippuvad küsimused
Olgu siis liivane või savine pinnas – aias leidub harva ideaalset pinnast kõikidele nendele taimedele, mida tahaksid kasvatada. Ja nii julgustatakse iga aednikku mulda parandama nii, et soovitud harimine saaks probleemideta toimuda. Eriti liivane pinnas võib aednikule keerulise ülesande ette valmistada. Kuna see ei salvesta peaaegu vett, mis võib muutuda suureks probleemiks, eriti suvekuudel.
Omadused
Liivane muld on väga kerge ja peen ning seetõttu on selle peamine puudus, et see ei suuda pikka aega säilitada vett ega olulisi toitaineid. Sama kehtib ka väetiste kohta. Pole vahet, kas need pärinevad looduslikust või kunstlikust tootmisest: liivane pinnas võib neid siduda vaid lühikest aega, kuna nad kasvavad kiiresti uuesti välja.
Kerge mulla tõttu tuleb seda ka suvel palju kasta. Tuul ja kõrged temperatuurid tagavad selle. Kui taimi regulaarselt ei kasta, on vaevalt võimalik taimi kasvatada kuni nende koristamise või õitsemiseni, kuna need kuivaksid enne ära.
Kerge pinnase eeliseks on see, et seda saab ka kergesti töödelda. Nii saab liivase pinnase kiiresti üles kaevata ilma suurema füüsilise pingutuseta. Lisaks piisab mullapinna kobestamiseks rehast, seega pole rasket tehnikat vaja.
Näpunäide:
Liivase pinnase tunneb väga hästi ära selle järgi, et see ka märjana ikka niriseb läbi sõrmede ega moodusta tükke.
Test
Kui kohe ei saa aru, kas muld on liivane või mitte, on alati soovitatav katsetada. Seda saab teha sõltumatus laboris või parkide osakonnas. Kuna aga selline test maksab, võib aiandusosakonnas ringi vaadata, millised kogemused on teistel aednikel kõnealuse pinnasega olnud. Reeglina aitavad aednikud üksteist hea meelega ning annavad pikema jututa näpunäiteid ja nippe edasi. See mitte ainult ei pane aluse heanaaberlikule suhtele, vaid säästab ka palju raha.
parandada mulda
Selleks, et liivane pinnas oleks kindlama struktuuriga, on oluline, et oleks lisatud piisavalt huumust. Parimal juhul tehakse seda komposti või tallisõnniku abil. Siin soovitatakse eelkõige hobusesõnnikut. Komposti saab teha oma aias. Kui on vaja suuri koguseid, tuleb teha lisaoste. Linnad ja vallad pakuvad komposti sageli väga soodsate hindadega.
Komposti või sõnnikusse kaevamine peaks toimuma kord aastas. Parimal juhul kevadel, et muld saaks talvel enne kaevamist puhata ja pakane ei kobestuks. Sõnniku või komposti lisamise tõttu muutub muld järk-järgult tugevamaks ning suudab seejärel paremini vett ja toitaineid hoida.
Näpunäide:
Kui aega on vähe ja põrand ei saa tasapisi tugevamaks muutuda, siis tuleb teha põrandavahetus. Selleks tuleks osta kasvumuld ja vahetada see liivase mulla vastu. Reeglina on soovitatav vanast põrandast eemaldada vähemalt 20 cm ja asendada see uue põrandaga.
Veel valikuid
Taimede kuivamise eest kaitsmiseks võiks nende ümber puistata veidi multši. Multš mitte ainult ei paranda mulla struktuuri, vaid tagab ka selle, et päike ja tuul ei saaks vett liiga kiiresti mullast välja tõmmata. Lisaks takistab multši kasutamine tugevat umbrohu kasvu. Eriti palju toitaineid saab mulda lisada suvekuudel, kui kastmiseks kasutatakse nõgese vedelsõnnikut. Kuigi see lõhnab väga ebameeldivalt, aitab see taimedel paljusid toitaineid omastada ja neid kasvuks kasutada.
Näpunäide:
Sobivad ka muud taimesõnnikud. Kui teete need ise, siis soovitame hästi sulguvat plasttünni, milles saab vedelsõnnikut valmistada.
Multš, haljasväetis ja bentoniit
Multš, kattes mulda taimede ümber, parandab ka mulla struktuuri, aidates samal ajal umbrohtu tõrjuda. Multš meelitab ligi ka vihmausse, mis loomulikult hoiavad mulla terve ja kobedana. Suvekuudel on soovitatav väetada nõgesesõnniku või muu taimesõnnikuga, mis varustab juur- ja ilutaimi vajalike toitainetega.
Haljasväetise puhul sobivad eriti hästi liivasesse mulda kollased lupiinid, mis seal hästi edenevad. Need varjutavad pinda, et niiskus paremini säiliks. Lisaks vabastavad nad pärast allakaevamist mulda palju toitaineid ja toetavad huumuskihi teket. Selline väetamisvorm sobib uue aia alustamiseks, aga võib kasutada ka vahekultuurina või pärast juurviljade koristamist.
Bentoniit on savimineraalpulber, mis töödeldakse liivaseks pinnaseks. See talletab vett ja toitaineid, mida liiv ise ei suuda hoida ning seda saab kasutada aastaringselt. Kui pinnas on vaid kergelt liivane, piisab 100 grammist ruutmeetri kohta, puhtal liivasel pinnasel aga kuni 500 grammi.
haljasväetis
Soovitada võib ka nn haljasväetist. Lisaks kompostile kasutatakse mulla pikaajaliseks parandamiseks sihipäraselt ka taimi. Kõige paremini sobivad sügavale juurdunud taimed, nagu päevalill või lupiin. Need ei näe ilusad mitte ainult õitsemise ajal. Kui nende aeg läbi saab, võib taimed lihtsalt maapinnale jätta. Kui on aeg üles kaevata, kaevatakse taimejäänused üles ja tagatakse, et muld saaks parema struktuuri.
Sobivad taimed
On taimi, mis sobivad eriti hästi igat tüüpi pinnasele. Pole vahet, kas muld on väga raske või – nagu liivane muld – väga kerge. Väga hästi kasvavad liivasel pinnasel muu hulgas spargel ja porgand. Mõlemat tüüpi taimedel on sügavad juured, mis ei sõltu mulla pinnaniiskusest.
Mustikad ja astelpaju armastavad ka liivast mulda. Ja kui teile meeldib see veidi rohkem vahemerelist, siis kindlasti naudite pune või tüümiani. Murulauk võib hästi kasvada ka liivases pinnases. Seevastu peterselli kasvatamine on mõnevõrra keerulisem. Värvi aga saab aeda lisada lavendliga, mis on samuti väga vähenõudlik ja edeneb ka liivases mullas. Ja hea kastmise korral kasvavad ka roosid ja mitut tüüpi põõsad, mis ujuvad aeda suurepärastes värvides.
Liivasel pinnasel pole ainult miinuseid, sest mõned taimed kasvavad sellisel pinnasel väga hästi. See sisaldab
- Spargel, porgand ja mustikad
- Astelpaju-, kuker-, pirni- ja liblikapõõsas
- Mullein, Catnip, Stonecrop ja Pillow Aster
- Lavendel ja Vahemere ürdid nagu pune või tüümian
Üldreegel:
Mida pikemad on taimede juured, seda paremini sobivad nad liivasele pinnasele.
Korduma kippuvad küsimused
Liivane muld on eriti kerge ja jookseb läbi sõrmede isegi märjana. Lisaks kuivab see väga kiiresti ja ei suuda peaaegu mingeid toitaineid siduda.
Parimal juhul komposti või sõnnikuga, mis tuleb alla kaevata. Pinnal võib kasutada ka multši. Materjal tagab, et päike ja tuul ei saaks mulda liigselt kuivatada.
Üldiselt võib öelda, et sügavale juurdunud taimed saavad liivases pinnases hästi hakkama. Nende hulka kuuluvad mustikad, lavendel, tüümian, porgand ja spargel.
Kirjutan oma aias kõigest, mis mind huvitab.
Lisateavet põrandahoolduse kohta
Aia üleskaevamine: 13 näpunäidet muru ja peenarde jaoks
Seda, kas peenraid või muruplatse on mõtet kaevata, arutatakse erinevalt. Kui olete selle meetme kasuks otsustanud, aitavad meie näpunäited teil aias tööd tõhusalt korraldada.
Männikoor: millistele taimedele sobib?
Männikoor on oma värvi ja omaduste tõttu paljude aiaomanike seas populaarsust koguv multšiliik. Tihti tekib enne ostmist küsimus, millistele taimedele kooremultš sobib. See küsimus on õigustatud männi päritolu tõttu.
Millist mulda elevandi jala jaoks valida?
Õige substraat on elevandi jala jaoks ülioluline ja seetõttu tuleks see hästi valida. Loe siit, milline muld sobib Beaucarnea recurvata jaoks kõige paremini!
Paisutatud savi veereservuaarina: alternatiiv maapinnale?
Paisutatud savi on paljudele tuntud hüdropoonika substraadina või drenaažina pottides. Oma omadustelt sobib savigraanul substraadiks paljudes erinevates piirkondades ja võib asendada mulda. Graanulid on pikka aega olnud haljaskatuste asendamatuks aluseks.
Potimuld: Sega potimuld ise
Potimuld peab vastama erinõuetele. Seetõttu on sageli mõttekas potimulda ise segada. See toob kaasa mitmeid eeliseid. Kuid millele peate tähelepanu pöörama? Allolev juhend näitab, kuidas seda teha.
pH väärtus mullas: 15 nõuannet mõõtmiseks ja reguleerimiseks
Kui aia-/taimepinnase pH on ebaoptimaalne, võib see põhjustada tõsiseid taimekahjustusi. Näitame, millised võimalused on mõõtmiseks ja reguleerimiseks.