Sisukord
- Millised südamikud sobivad?
- Samm-sammult õunapuuni
- Ettevalmistus - oskuslikult kihistamine
- Kasvatamine
- Välja istutamine
- Korduma kippuvad küsimused
Lapsepõlves, kes ei imestanud uudishimuga, kuidas nendest õuna seest pisikestest seemnetest õunapuu kasvab. Meie juhiste järgi saate ka teie oma õunapuud edukalt kasvatada.
Ühesõnaga
- Õunaseemned vajavad talvefaasi, et üldse idaneda saaksid
- Õunaaugust kasvatatud puul võivad kasvades tekkida väga erinevad geneetilise pärandi tunnused
- imposantsetest puudest hoolimata on esialgsed tuumad väga õrnad
Millised südamikud sobivad?
Põhimõtteliselt saab vastavaid puid kasvatada kõigist täielikult küpsest õunast võetud tuumadest. Kui kogu vili on küps, on ka seemned oma arengutsükli läbinud ja neil on potentsiaali luua uus taim. Küll aga tasub heita pilk kasutatud õunasordile. Meil levinud liikidel on suur eduvõimalus, sest võite olla kindel, et puud peavad hästi hakkama nii kliima, temperatuuride kui ka ilmaga. Tüüpiline sorteerib on näiteks:
- Alcmene
- Berlepsch
- Boskoop
- Elstar
- Kuldne parmane
- Jonagold
Märge: Hoidu nn klubisortide proovimisest. Viljad kaotavad aretusprotsessi käigus sageli idanemisvõime. Kuna paljundamine toimub vegetatiivsel teel nn pookimise teel, siis pole ka sellel olulist tähtsust.
Samm-sammult õunapuuni
Oleme teile kokku pannud üksikasjalikud juhised oma õunapuu kasvatamiseks.
Ettevalmistus - oskuslikult kihistamine
Looduses kukub õun tüvest alla, viljaliha mädaneb ja seemned rändavad maasse. Seal elavad nad üle esimese miinuskraadide ja maapinna pakasega talve. Külm viib selleni, et õunasüdamikus lagunevad looduslikud kasvuinhibiitorid ja tekib idanemisvõime. Selleks, et ka teie tuum kasvaks, peate kunstlikult talve simuleerima.
- Paljasta ja puhasta õunasüdamik
- Niisutage köögipaberit
- Mähi südamik köögipaberisse ja sulge sügavkülmakotti
- Hoidke südamikku külmkapis kaks kuni neli nädalat
Niipea, kui näete oma seemnetel esimesi idanemise märke, võite istutada.
Näpunäide: Kui kasutate värske õuna südamiku asemel virdejääkidest saadud seemneid, ei ole kihistamine vajalik. Kasvu pidurdavad ained lagunevad ka jääkjääkide kääritamisprotsessis.
Kasvatamine
Kuna pisikesed tuumad on esialgu väga tundlikud, on soovitatav oma tulevane õunapuu alguses potis kasvatada. Sest vastupidiselt tuumadele endile on noored taimed madalate temperatuuride või põua suhtes väga vastuvõtlikud.
- Istutuspott läbimõõduga min. Täitke 15 sentimeetrit lahtise aiamulda
- Vajutage maapinda lõdvalt
- Asetage südamikud maapinnale
- Kandke pealmine kiht umbes ühe sentimeetri aiamulda
- Vala hästi ja hoia niiskena
- Püstitage kerge, soe ja tuuletõmbuseta, kuni noor taim on kasvanud
Välja istutamine
Niipea, kui teie seemik on saavutanud umbes 30 sentimeetri suuruse ja temperatuur ei ole enam 10 kraadi juures alla kukkuda, on aeg lõplikku asukohta kolida ja võite õunapuud õues jätkata üles tõmbama.
- Valige küpsele õunapuule päikseline koht, kus on piisavalt ruumi
- Kaevake istutuskaev umbes poolteist korda laiemaks ja sügavamaks kui taimepott
- Eemaldage juurepall potist, kastke hästi ja asetage istutusauku
- Täida igast küljest aiamullaga ja vajuta kergelt
- Kasta intensiivselt ja hoia niiskena järgmised 4 nädalat
Näpunäide: Loomade sirvimise eest kaitske jänestraadiga. Isegi kui hirved teie hoovis ei tule ega lähe, võivad küülikud või isegi küüniste või hammastega kassid tohutut kahju tekitada.
Korduma kippuvad küsimused
Pookimisel "täiendatakse" tugevat ja vastupidavat puuistikut kasvu aluseks soovitud saagika sordi võrse. Selleks asendatakse kasvualuse võrse ülemine osa sihtsordi sama osaga. Kui seda õigesti teha, kasvab niit kokku ja uus puu jätkab edasist arengut.
Õunapuud on isesteriilsed. See tähendab, et nad ei saa end väetada. Igas õunasüdamikus on seega lisaks emataimele pool tolmeldava õunasordi geneetilisest baasist. Üksikjuhtudel toimuv on jäetud juhuse hooleks.
Nagu looduses tavaks, saab oma istikut kasvatada ka otse põllul. Esialgsed ellujäämisvõimalused on siin aga kehvemad, kuna üldised ilmastiku-, kuumuse- ja veeolud on vähem püsivad. Lisaks jõuavad kiskjad ja haigustekitajad palju kergemini istikuni.