Märtide, nirkide ja kasside puhul tuleb erinevuste avastamiseks väga tähelepanelikult vaadata. Oleme teile kokku pannud mõned omadused, mis aitavad teil kolme liiki eristada.
Täiendavalt
- Martensid on tavaliselt suuremad ja raskemad kui nirk ja kass
- Nirk väikseim ja kergeim
- Erinevused on peamiselt näha karusnahas
- Pöörake tähelepanu toidule, elustiilile ja eluruumile
- Reeglina käivad pööningul ainult märjad
Sisukord
- Suurus
- Kaal
- karusnahk
- toit
- elupaik
- eluviis
- Korduma kippuvad küsimused
Suurus
Silmatorkav erinevus marten, Nirk ja Polecat on keha suurus. Marten kasvab tavaliselt suuremaks kui tema kolleegid. Saba võib ka oluliselt pikemaks muutuda. Kuid liigi äratundmine nõuab head silma.
| mardi liigid | kehapikkus | Saba pikkus |
|---|---|---|
| marten | 40 kuni 55 cm (kivimarten) 45 kuni 58 cm (männimarten) |
20-30 cm (kivimarten) 16 kuni 28 cm (männimarten) |
| Nirk | 11–26 cm (hiiretirts) 17 kuni 33 cm (hermeliin) |
2 kuni 8 cm (hiire nirk) 4 kuni 12 cm (hermeliin) |
| Polecat | 30 kuni 46 cm (meestel) 20 kuni 38 cm (emastel) |
7 kuni 19 cm (isastel) kuni max. 15 cm (emane) |
Kaal
Märtide eristamine nirkidest ja nastikutest nende kaalu järgi on raskem. Erinevate kehasuuruste tõttu jaotub see tavaliselt ühtlaselt. Mida suurem on loom, seda raskem ta on, ilma et see paistaks paksemana. Ainult männimarten tundub saledam, kuna on teistest kergem, kuid pisut pikem Marteni liigid.
| mardi liigid | Kaal mees | Kaal naine |
|---|---|---|
| marten | 1500–2500 grammi (kivimarten) 1000–1800 grammi (männimarten) |
u. 1500 grammi (kivimarten) 800–1200 grammi (männimarten) |
| Nirk | 60–250 grammi (hiiretirts) 150 kuni 300 grammi (Hermlin) |
30–60 grammi (hiiretirts) 50–175 grammi (hermeliin) |
| Polecat | 400 kuni 1700 grammi | 200 kuni 900 grammi |
Kas sa teadsidet Põhja-Euroopast leiti volbritest suurim ja raskeim märts (Gulo gulo)? See kaalus veidi alla 30 kilogrammi ja oli üle meetri pikk.
karusnahk
Selleks, et karusnaha järgi oleks võimalik vahet teha märtritel, nirkidel ja karvakassidel, on vaja lähemalt uurida. Mõned neist on väga sarnased, eriti põhivärvides. Neid saab tuvastada ainult teatud kõrvalekallete ja tüüpiliste jooniste põhjal.
marten
- Kivimärdik: pruun, hallikasvalge aluskarv, valge laik kurgu piirkonnas, mis võib ulatuda esisäärteni, karv jalataldadel
- Mändmarten: kastan kuni tumepruun, karv muutub kevadel ja sügisel (suvel lühike, tuhm karv, talvel pikk karv), kollane, ümar täpp kurgu piirkonnas; tugevad karvad jalataldadel
Nirk
- tüüpiline: pruun saba, pruunid jalad, pruun karv seljal ja pealael; Valge kõhupiirkond on märdist selgelt eristav tunnus
- Hiire nirk: selge eristav tunnus võrreldes märtside ja kassidega: sakilised jooned värvide üleminekute vahel seljast kõhule; Valge talvekarusnahk ainult ekstreemse talvekülma korral
- Hermeiin: valge talvekarv musta sabaotsaga
Polecat
- Tumepruun kuni must karv, kollakas sädeleva aluskarvaga, valge kõht nagu nirkidel ja valge kurgulaik nagu märjal puudub
- Karvkatte vahetus kevadel ja sügisel: suvel lühike, peen karv, talvel tihe, pikem karv
- Selged eristavad tunnused: valged kuni kreemikad märgid ninal, silmadel ja kõrvaotstel
toit
Kõik martiliigid on valdavalt lihasööjad. Sõltuvalt toidutüübist võib siiski esineda erinevusi, mis tähendab, et on võimalik tuvastada märtrid, metskassid ja nirkid.
| mardi liigid | toit |
|---|---|
| marten | Kõigesööjad, eriti Linnud närilised, konnad, Lindude munad, putukad, Kana (kivimarten) Pähklid ja marjad (sügisel männimarjad) |
| Nirk | Linnud, putukad ja närilised Kalad ja roomajad ei mingeid pähkleid ega marju |
| Polecat | konnad, Rotid ja kala |
elupaik
Kõigil kolmel liigil on vaid osaliselt samad elupaigad. Marteneid, metskasse ja narkeid saab üksteisest eristada ainult siis, kui nende asukoht ei kuulu teiste elupaiga hulka, nagu allpool kirjeldatud:
- Marten: ainult majja sisenevad ja sinna sisenevad mardiliigid Pööningud elu; ka müürides, aitades, kivides, kivihunnikute all, kivimärtritele meeldib elada puuõõnsustes
- Nirk: nagu märjad, linnaasulad, praod seintes ja kivides ning kivihunnikute all; aga ka kuivadel metsniitudel, põldudel, hõredates metsades, põõsaste all; ainukesena kolmest liigist aga ka puu- ja maa-aukudes ning puujuurtes
- Polekass: nagu nirk metsas, aga rohkem metsaservas, põõsaste all, põldudel, heinamaadel; Nad on ainsad, kes elavad kraavides ning tihedalt kinnikasvanud oja- ja jõekallastel
Näpunäide: Kui te ei tea, milline kolmest liigist see on, peaksite kontrollima oma aiamulda, eriti murus ja puutüvede läheduses. Kas seal on välja kaevatud? augud, on suure tõenäosusega seal otsimas nirk/hiiretirts Hiired otsib.
eluviis
Nende elustiilis on märgata ka erinevusi märtide, nirkide ja kasside vahel. See nõuab aga hoolikat jälgimist.
- Marten: öine; Männimartenid hüppavad kuni 4 meetrit; Kivimärjad eelistavad kontakti maapinnaga; väiksemad territooriumid kui nirk ja kassid
- Nirk: päevane ja öine, hermeliine suvepäevane ja talvine öötegevus ning liikvel alates õhtuhämarusest; oluliselt suuremad territooriumid kuni 200 hektarit
- Polekass: ka öised nagu märdid; enamasti maapinnal; oskab ujuda ja sukelduda
Korduma kippuvad küsimused
Üks väljasaatmismeetod on müra, näiteks valju muusika või heli tekitav marditõrjevahend. “Vaiksete” väljutamismeetoditena sobivad mardi jaoks ebameeldivat lõhna tekitavad tõrjevahendid. Neid on saadaval sprei ja pulbrina, kuigi viimaste lõhn ei kao nii kiiresti kui pihustiga. Samuti on vaja desinfitseerida märtide elupaiku, et neid uuesti enda lõhn ei tõmbaks.
Tuntumad on ehtsad (Martes), kelle hulka kuuluvad puu-nägi (Martes martes) ja kivimärss (Martes foina). Ja siis on veel teine märsiperekond nirk (Mustela) ja metskassi alamliik. Tuntumad nastikud on hiireviu (Mustela nivalis) ja nirk (Mustela erminea). Ainsad siinsed naaritsad on euroopa metskass (Mustela putorius), tuhkur (Mustela putorius furo) ja kriitiliselt ohustatud euroopa naarits (Mustela lutreola). Aga ka Euroopa oma Mäger (Meles meles) ja saarmas (Lutra lutra) on märtriliigid.
See on selgelt kivimarten. Elamispinna osas ei ole ta valiv ja lepib ka mootoriruumiga. Kaabli söömine on sageli viha või agressiooni reaktsioon sama liigi esindaja suhtes, kes on selle märgistatud territooriumi lähedale sattunud.
Märtide eluiga jääb vahemikku 3–10 aastat, kuigi männimarten võib elada kuni 16 aastat. Selle vanuseni jõutakse aga looduses harva. Nirgid langevad sageli ka noorelt oma kiskjate ohvriks, mistõttu on nende keskmine eluiga langenud 1–3 aastani. Ilma kiskjateta võivad hiireviud elada kuni 5 aastat ja nirk kuni 7 aastat. Poolkasside eeldatav eluiga on umbes 6 aastat.
