Mis saab olla toredam, kui kuulata pehmel suveõhtul konnade vutikontserti. Kuigi kahepaiksed võivad paaritumishooajal üsna lärmakaks muutuda, on nad aias olulised abilised. Konnad on jahimehed ja lähevad ainult elavaks, liikuvaks saagiks. Kiiresti haaravad nad saagist keelega ja õgivad selle ühes tükis.
Tunne ära konnad
Konn ei lahku kunagi märgadelt aladelt, sest põud võib olla neile ohtlik. Kui elukeskkond ja toiduvaru on olemas, ei lase krooksuvaid külalisi kaua oodata, isegi vastloodud tiigiga. Konna omadused:
- sihvakas piklik keha
- pikad saledad jalad
- Ujunahkadega jalad
- sile kuni läikiv nahk
- hüplev liikumine
- Elupaigad veepiirkonnas
Märge: Mõnikord peetakse konna ekslikult kärnkonnaks. Kuigi neil mõlemal on sama toiduspekter, lähevad kärnkonnad vette vaid kudema ja veedavad ülejäänud aja maal.
Konnaliigid ja toidueelistused
Puukonna ja harilikku konna tunnevad paljud, kuid aiatiigis leiavad kodu ka arvukad teised liigid. Kooselu on võimalik probleemideta, sest kuigi nende peamine toiduallikas on putukad, on enamikul liikidel teatud eelistused.
Märge: Kahepaiksete ja kalade kooselu kulgeb kohalike kalaliikide puhul tavaliselt probleemideta.
Eksootilised kalad nagu koi võivad aga pärineda ka erinevatest kahepaiksetest või kelle järglased on ohtlikud.Puukonn(Hyla arborea):
- Lähenevad putukad (sääsed, kiilid)
- väiksemad putukad (ritsikad, mardikad)
- Ämblikud (kõik kohalikud liigid)
Puukonna toiduspekter on väga suur. Nad ei ole väga valivad ja söövad erinevaid liigendloomi, kui nad lennult putukaid ei püüa.
Harilik konn(Rana temporaria):
- Putukad (maamardikad, kärbsed, sääsed, puuviljakärbsed)
- Ämblikud (kõik kohalikud liigid)
- Nudioksad (tavaliselt kõik koduteod, eelistatavalt vees elavad teod, näiteks vesiteod)
- Ussid (peamiselt anneliidiussid)
Harilikul konnal on märgalade ümbruses suurem liikumisulatus. Selle toitumine, mis mitte ainult ei keskendu putukatele, vaid sisaldab ka väiksemaid nudioksi, on vastavalt sellele. Seetõttu on aias asuv harilik konn tigudevastases võitluses oluline asukas.
Märge: Igal juhul tuleks nälkjaid aias tavaliste konnade puhul vältida. Kui kahepaiksed söövad ära mürgitatud teo, tähendab see paratamatult ka neile surma.
Väiksem
Tiigikonn(Rana lessonae):- Lähenevad putukad (kärbsed, kiilid, sääsed)
- Putukad (rohutirtsud, ritsikad)
- väiksemad selgroogsed (väikesed sisalikud, muud konnaliigid)
Väikesel tiigikonnal on nii tugev lõualuu, et ta suudab hõlpsasti oma toidu sisse lülitada väiksemaid selgroogseid.
Merikonn(Rana ridibunda):
- Putukad (veemardikad, maamardikad, kiili vastsed)
- väikesed selgrootud (annelid)
- väiksemad kalad (peamiselt eksootiliste kalaliikide noorkalad, nagu kuldkala või koi kala)
- väiksemad hiired (kõikide hiireliikide hooletud noorloomad)
Merikonn liigub peaaegu eranditult vees või panga vahetus läheduses. Selle tulemusena keskendub ta toidu otsimisel peamiselt veepiirkonnas elavatele olenditele. Probleeme võib siin kindlasti tekkida, kui tiigis kala hoida.
Vesikonn(Rana esculenta):
- Lähenevad putukad (kiilid, sääsed)
- Putukad (maamardikad, rohutirtsud)
- väiksemad selgroogsed (sisalikud, väikesed kalad)
Võrreldes teiste konnadega ei haara vesikonn saaki mitte väljasirutatud keelega, vaid pigem hüpates. Jahti peab ta aga ainult or vee juures. Kui vette kukuvad väiksemad selgroogsed, langevad nad liiga sageli veekonna ohvriks.
Tasakaal aia tiigis
Eriti väikesed aiatiigid võivad suvel saada geelide kasvulavaks. Konnad on siin teretulnud abilised. Mõned liigid ei söö mitte ainult sääski, vaid ka sääsevastseid. See kehtib ka teiste vees või veekogude läheduses elavate putukate kohta. Kahjuks langevad konnade ohvriks ka mõned kaunid kiilid.
Konna jaoks on aga oluline, et tema toiduallikas leiaks tiigi piirkonnast. Vastasel juhul ei toimu uutesse süsteemidesse sisseelamist
Kahepaiksed või kui infrastruktuur enam ei sobi, siis konn ühel hetkel rändab. Looduslähedasi aiatiike eelistavad konnad, kusjuures looduslähedane ei tähenda kinnikasvamist. Konn vajab pelgupaiku, kus ta saaks segamatult jahti pidada. Kuna ta veedab ka palju aega veepinnal või kulutab maal, on oluline muuta tiigikalda kahepaiksete jaoks atraktiivseks.Taimede valik tiigikaldale:
- Bachbunge (Veronica beccabunga)
- Lilla loosestrife (Lythrum salicaria)
- Palavik ristik (Menyanthes trifoliata)
- Daami mantel (Alchemilla vulgaris)
- Roomav võikas (Ranunculus repens)
- Siberi iiris (Iris sibirica)
- Soo saialill (Caltha palustris)
- Armas lipp (Acorus calamus)
- Kassisaba (Typha angustifolia)
Sellised taimed nagu raba-saialille, daami mantli või palaviku ristik pakuvad konnadele erinevaid võimalusi. Ühest küljest saavad nad selle all väga hästi peitu pugeda, teisalt kasutavad nad suuri lehti ka nende peal istumiseks ja saagi püüdmiseks.
Näpunäide: Nii vabad kui ka kinnikasvanud kaldaalad pakuvad konnale atraktiivseid elupaiku, kus ta saab jahil käia. Vesi ja kaldaalad peaksid olema tasakaalus kõrgete ja madalate taimede vahel.
Võsastunud märjad alad on ideaalsed, mida täiendatakse mõne veetaimega, kuid mis ei tohiks katta kogu tiiki. Liiga palju taimi võib põhjustada tiigi varisemist, mis põhjustab ka kahepaiksete toiduallikate kadumist.
Sobivad veetaimed:
- Konnahammustus (Hydrocharis morsus-ranae)
- Vesiroosid (sobivad kõik tüübid)
- Triibuline tiigirohi (Potamogeton perfoliatus)
- Vesi vispliga (Hydrilla verticillata)
Taimede valik ja istutatavate arv sõltub tiigi suurusest. Põhimõtteliselt on iga veekogu mõne konnaliigi jaoks atraktiivne – isegi paar ruutmeetrit vett tõmbab kahepaikseid ligi. Konnad nagu tiigikonn aga kaitsevad oma toitumisalasid, mis tähendab, et mida väiksem on aiatiik, seda vähem kahepaikseid asustab.