Paprika pärineb Kesk- ja Lõuna-Ameerika subtroopilistest piirkondadest. Tervislikud köögiviljad tulevad lauale toorelt, praetult, aurutatult või magushapus kastmes marineeritult. Üha enam hobiaednikke proovib kätt paprika kasvatamisel. Need, kes tunnevad taime vajadusi ja järgivad kuukalendri juhiseid, saavad auhinnaks rikkaliku saagi. Oleme teile kokku pannud kõige olulisema teabe.
Paprika sort
Nagu tomatid, kuuluvad ka paprika (Capsicum) öövihmaliste (Solanaceae) perekonda. Köögiviljad jaotatakse vastavalt vürtsikusele mahedaks maguspaprikaks, tšillipipraks, tšillipipraks ja tšilliks. Kõik variandid sisaldavad kapsaitsiini, ainet, mis vastutab vürtsikuse eest. Saksamaal levinuim variant on Capsicum annuum.
külvamine
Paprika taimi saate osta spetsialiseeritud aednikelt. Küll aga on väga lõbus ise paprikaseemnetest taimi kasvatada. Sordivalik on tohutu. Teid üllatab kujundite, värvide ja erinevate maitsete mitmekesisus. Nii et seemned muutuvad tugevaks
Väikeste taimede arendamiseks kasutame abivahendina kuukalendrit ja kasutame eelmiste põlvkondade teadmisi.Saidi tingimused
Paprika taimed saavad kasvuhoones hästi hakkama. Eelmise suve soojad temperatuurid võimaldavad kasvatada paprikat õues päikesepaistelistes piirkondades. Kõigile teistele on ideaalne asukoht varjualusel rõdul.
Külva paprika
Paprika seemnete külvamiseks vajate
- istutusnõu
- Külvimuld
- aknalauale võimalik minikasvuhoone
Täida muld istutusnõusse. Asetage paprika seemned üksteisest kahe sentimeetri kaugusele. Pange sellele umbes 1 sentimeetri paksune mullakiht. Valage seemned ettevaatlikult toatemperatuuril veega. Kata seemnealus fooliumiga. Hallituse tekke vältimiseks ventileerige katet iga päev. Esimesi seemikuid saab näha kahe nädala pärast.
Seejärel saab fooliumi eemaldada. Kui väikestel taimedel on neli idulehte, võib need istutada pottidesse.Tähelepanu: Paprika taimed vajavad hästi arenemiseks soojust ja valgust. Optimaalne temperatuur on 20 kuni 22 kraadi Celsiuse järgi.
Ajapunkt
Kuukalendris on paprika seemnete külvamiseks sobivaks ajaks märgitud viljapäevad. Need vastavad tulemärkidele Jäär, Lõvi ja Ambur. Element tuli toob maapinnale soojust ja toetab soojust armastavaid taimi nagu paprika, kurk, suvikõrvits ja kõrvits. Külv aknalauale, istutamine peenrasse peaks toimuma viljapäevadel. Viljapäevad sobivad ka uute seemnete saamiseks või pistikute lõikamiseks.
2020. aasta kuukalender näitab pipraseemnete levitamise kuupäevi:
- 08. kuni 09. veebruaril
- 06. kuni 07. märtsil
- 11. kuni 12. aprill
- 08. kuni 10. mai
Muide, alati pole võimalik aias toimuvaid tegevusi ainult kuule suunata. Ka ilmal on ju määrav mõju. Kui oled aga vilja-, lehe-, õite- ja juurepäevade vahelduse endasse sisendanud ning pärast seda oma aiatööd planeerid, märkad edu peagi.
Kuu kalender
Kuu mõjutab paljuski maa peal toimuvast. Sellel on mõju ilmastikule, loodete muutumisele ja vee arengule
Taimed. Maria Thuni (1922 - 2012) peetakse kuu- ehk kuukalendri rajajaks. Ta uuris kuu mõju taimede kasvule. Ta sai teada, et neli elementi tuli, õhk, maa ja vesi avaldavad mõju taimede organitele.Ta määras kindlaks otsesed seosed
- Tuli ja puuvili
- Õhk ja õis
- Maa ja juur
- Vesi ja leht
Üha enam põllumehi, aiapidajaid ja isemajandavaid inimesi kasutab kuukalendrit, et leida parim aeg külvamiseks, istutamiseks, väetamiseks ja saagikoristuseks. Kalender eristab kuuperioode
- uus kuu
- kasvav Kuu
- Täiskuu
- kahanev kuu
Lisaks kuufaasidele omab tähendust ka kuu asend kaheteistkümnes sodiaagimärgis. Iga sodiaagimärk on määratud kuufaasile.
- Tulekahju: Ambur, Lõvi, Jäär
- Maa: Kaljukits, Sõnn, Neitsi
- Õhk: Veevalaja, Kaksikud, Kaalud
- Vesi: Kalad, Vähk, Skorpion
Olenevalt kuu asendist tähistab kuukalender soodsaid ja ebasoodsaid päevi kõigi aiatööde jaoks ning tähistab neid kui
- Puuviljapäevad
- Õitsemise päevad
- Juurepäevad
- Lehtede päevad
Märge: Enne tänapäeval ülemaailmselt kasutatava Gregoriuse kalendri kasutuselevõttu orienteerusid paljud kultuurid kuule. Kõik kaksteist kuud tähistavad Kuu muutust.