Juunis algab puravike hooaeg
Põhimõtteliselt saab värskeid puravikke koguda mais/juunis kuni novembrini – eeldusel, et ilm on hea. Hea puravikeaasta algab niiske kevadega. Kui aga on liiga kuiv, jääb sügisene kogumisrõõm suure tõenäosusega häguseks. Pikk hooaeg on muuseas tingitud sellest, et metsas võib eri aegadel kohata erinevat tüüpi puravikke.
lugeda ka
- Porcini seen muutub siniseks – kas seda ikka süüa saab?
- Kuivatage ja säilitage puravikud
- Millal põõsas õitseb?
Suvipuravikud kuulutavad hooaega
Alguses on nn suvipuravikud (Boletus reticulatus). Kohati ja sobiva ilmaga võib seda koguda juba maikuus lubjarikastel muldadel ja soovitavalt pöökide või tammede juurest. Erinevalt kuusepuravikul on suvipuravikul tuhm, kohati peeneks ketendav, rebenenud kübaranahk. Vars, mis on selgelt märgistatud võrguga, on samuti palju tumedam. See on üks selle aasta esimesi puravikke ja on sageli tõugudest tugevasti nakatunud. Kui sügis on pehme ja soe, siis vahel tuleb see ette ka oktoobris.
Juulist järgnevad kuusk ja puravikud
Juulist ja olenevalt ilmast kuni novembrini saab lõpuks ometi minna otsima palju tuntumat kuusepuravikku (Boletus edulis). Väga noored isendid – mida tehnilises mõttes tuntakse ka embrüodena – vajub sageli oma vartega sügavale maasse, nii et välja ulatub vaid valge või pruunikas kübar. Küpsed isendid tunnete ära nende kollase kuni oliivrohelise torusuu ja pikliku varre järgi. Mändide lähedalt leiab haruldast punakaspruuni kübara ja varrega männipuravikku (Boletus pinophilus). Ka söödaval mustpuravikul (Boletus aereus) on seevastu märgatavalt tume mustjas kübar.
Tähelepanu, segiajamise oht!
Kogenematud kollektsionäärid kipuvad puravikut segamini ajama mittesöödava puravikega (Tylopilus felleus). Sellel on aga mõru maitse ja see võib suurtes kogustes tarvitades põhjustada tõsiseid seedetrakti vaevusi. Te saate seda puravikest eristada järgmiste tunnuste järgi:
| omadused | Harilik Gallen Röhrling | Kuusepuravikud |
|---|---|---|
| kork | Pind matt, viltjas, värvus meekollane, enam-vähem helepruun hallide toonidega | sile kuni kortsus, niiske pind, noorelt valkjas, siis helepruun kuni tumepruun ilma punaste toonideta |
| Torud | Suud on noorelt valged, seejärel kahvatu kuni pruunikasroosa, rõhul pruunikad | Suud on noorelt valkjad, seejärel kollased kuni oliivrohelised |
| jälitama | Välja arvatud heledam ots, kübaravärvi, enamasti jämeda pruunikaskollase silmaga. Silindriline kuni nuia kuju | valge kuni helepruunikas, ülaosas selgelt valge peenete silmadega võrk; noored enamasti sibulakujulised, siis klubilaadsed |
| liha | valge, lõikamisel ei kaota peaaegu värvi | noorelt valge ja kindel, vanemas eas kübaranaha all pruunikas ja käsnjas |
| lõhn | meeldiv, kuid väga mõrkjas maitse | meeldiv, pähkline maitse |
| Esinemine | juulist oktoobrini lubjavaestel muldadel okaspuumetsas | juulist novembrini, okas- ja lehtmetsades |
Näpunäiteid
Oletatava puravike torud muudavad värvi sinine trükisel, see on ilmselt ka söödav kastanipuravik.