Buttercup saab hästi niisketes kohtades hakkama
Buttercellule meeldib happeline ja niiske muld. Juured on väga tugevad ja saavad isegi lühiajalise vettimisega hakkama. Sellepärast on Buttercup sageli ka niisketel niitudel jõgede ääres ja tiikide servades.
lugeda ka
- Taigna õitsemise aeg sõltub sordist
- Selline näeb välja võilill
- Buttercup on inimestele ja loomadele mürgine
Kõige levinum liik on terav võikas, mis kasvab peaaegu kõikjal, kus muld on piisavalt happeline.
Lehed andsid kontpuule nime
Taim võlgneb oma lehtedele nimetuse buttercup:
- kaks või kolm loba
- roheline
- jagatud või sulelised
Olenevalt liigist on need kahe- või kolmeharulised ja meenutavad mõneti kuke jalga. Lehed võivad olla poolitatud või sulgjad.
Mõnedes piirkondades, eriti Põhja-Saksamaal, tuntakse võikulli nime all. Selle põhjuseks on ilmselt läikivad kollased Lillepuu lilled tagasi jälitatud.
Sellepärast on liblikõielised mürgised
Buttercup sisaldab protoanemoniini kõigis taimeosades. Eriti kõrge kontsentratsioon on lilledes ja juurtes. Üksikud tüübid on erinevad mürgine, mõned sisaldavad vaevu toksiine.
Liblikat ei tohi korjata paljaste kätega ega aias kakleb sest kokkupuude mahlaga võib vallandada nahal põletikulisi reaktsioone. Värskeid pohli ei tohi tarbida. Kuivamisel mürk laguneb.
Eristage kinkelehest päkke
Looduses leitakse tibuka sageli koos Cinquefoil segaduses, et sama eest Aeg õitseb ja annab ka kollaseid õisi.
Erinevus on aga näha lilledes. Mõlemat tüüpi taimedel on tavaliselt viis kroonlehte, kuid need erinevad üksteisest. Võlli nektarilehed säravad tugevalt ning neid ümbritseb ka viis kandelehte. Cinquefoil lilled tunduvad üsna tuhmid.
Näpunäiteid
a Liblikate perekond sisaldab tervet rida taimi, mis esmapilgul väga erinevad välja näevad. Nende hulka kuuluvad näiteks Soo saialill, Pasque lill ja ranunculus. Liblikate perekonda kuulub ka ronitaim klematis.