Sisukord
- Kasvuhoone maa – koostis
- Tavaliselt piisab värskendamisest
- Pange tähele külvikorda
- Eksperdid soovitavad...
- Vahetuse põhjused
- Korduma kippuvad küsimused
Kasvuhoonel aias on mõned eelised. Ühelt poolt saab saaki pikendada ja teisalt suurendada saagikoristust. Selleks on aga vajalik kasvuhoonemulla hea koostis. Lisateavet selle kohta allpool.
Ühesõnaga
- Hea saagi saamiseks on oluline kasvuhoone mulla koostis
- Ärge tingimata vahetage aluspinda igal aastal
- Tavaliselt piisab kasvuhoonemulla korrapärasest värskendamisest
- Tuleb jälgida külvikorda
Kasvuhoone maa – koostis
Kasvuhoones oleva mulla koostis, struktuur ja toitainete sisaldus on köögiviljade kasvatamiseks ja hea saagikoristuse jaoks üliolulised. Kasutataval pinnasel peaksid olema järgmised omadused:
- lahtine ja õhuline
- murene kuni peen murene
- toitev
- ei tohi kondenseeruda
- vettimist ei teki
Kasvuhoone jaoks hea pinnas tuleks segada järgmiselt:
Aiamuld
- vähemalt kolmandiku
- võib olla lahti või pingul
Hobuse ja lehma sõnnik
- väga hea alternatiiv kompostile
- sisaldab palju toitaineid
- Pange tähele päritolu
- kasutada ainult mahepõllumajandusest
komposti
- kui jama pole
- väga toitev
- kasutada kuni kolmandikku
Savi
- Töötage kaheteistkümne osaga savist
- ära kasuta liiga palju
- tugevdab maapinda
- liiga kuiv muld muutub märjemaks
liiv
- kuus osa liiva
- kobestab muldasid
- toob niiskust pinnasesse
- mitte liiga palju, halvendab toitainete sisaldust
turvas
- mitte eriti keskkonnasõbralik
- see aga alandab mulla pH-d
- kasutatakse ainult siis, kui muld muutub happelisemaks
- Mõõtke kindlasti eelnevalt pH väärtus
lubi
- Kasutage, kui muld on liiga happeline
- Kasutage kaksteist osa lubi
- parandab mulla struktuuri
- Töötage enne istutamist
Kooremultš
- toitev
- hoiab niiskust mullas
- aastaringselt maa üle anda
Märge: Kui seemneid külvata, ei tohi muld olla liiga toitaineterikas. Võimalusel ära kasuta komposti, vaid kasuta liiva.
Tavaliselt piisab värskendamisest
Kasvuhoone muld on aiahooajal intensiivsemalt koormatud kui avamaal. Taimed ammutavad mullast regulaarselt toitaineid ning mikroorganismid lõhustavad ka üksikuid mullakomponente kasvuhoones kiiremini kui täiesti tavalises aiamullas. Samas ei ole vaja kasvuhoone mulda igal aastal välja vahetada. Üldjuhul piisab täiesti mulla värskendamisest ehk uue taimse toidu lisamisest. Värskendamist või veel parem – regulaarset toitainetega varustamist saab teha mitmel viisil:
- Mädanenud veisesõnniku lisamine
- Enne suviviljade istutamist õõnestatakse
- 6 kg sõnnikut pinna ruutmeetri kohta aastas
- Väljaõpe võimalik ka hilissügisel
Hobusesõnniku kasutamine
- Säilitage hästi koos turba või mullaga aasta enne lisamist
- Töötage nagu veisesõnnikut
Märge: Sõnniku regulaarsel kasutamisel säilib mulla viljakus pikka aega. Maapinna vahetamine pole siis vajalik igal aastal.
Kaltsiumtsüaanamiid ja kompost
- hea alternatiiv sõnnikule
- Kompost peab olema hästi laagerdunud ja sõelutud
- kandke regulaarselt peale ja töötage 5–10 cm kõrguse kihina
- eemaldage vana pinnas samal kõrgusel
- metsikud ürdid võivad aga esile kerkida
- seetõttu segage 150 g spetsiaalset kaltsiumkarbonaati pinna ruutmeetri kohta
Sõnniku turvas
- sobib rasketele ja kergetele muldadele
- Sõnniku kasutamine on aga vajalik
- ühekülgsem, kestvam Turba kasutamine multšitud muld
- muutes seeläbi vee imendumise keeruliseks
Vedelsõnniku kasutamine
- hästi sobib nõgese- või hariliku sõnnik
- toitev
- kaitsta pinnase sooldumise eest
Kastmisvesi kompostiga
- Pane komposti kastmisvette
- Segage sageli ja põhjalikult
- peab hästi lahustuma
- kurna ja vala
Pange tähele külvikorda
Samuti on väga oluline jälgida külvikorda, et ei peaks kasvuhoones pidevalt mulda vahetama. Kõige mitmekesisematel taimedel on ka erinevad nõudmised mulla toitainetele, mistõttu on vajalik õige kasvatamise järjekord, et neid saaks ka optimaalselt kasutada. Tavaliselt suudab pinnas ise taastuda, kuid see võtab aega. Teisisõnu, samu taimi ei tohiks istutada igal aastal samasse kohta. Alati on soovitatav teha vähemalt kolmeaastane paus.
Märge: Lisaks on alati vajalik mulla hoolikas ja sügav harimine, et vältida aluspinnase kuivamist või märjaks muutumist.
Eksperdid soovitavad...
vaheta kasvuhoone muld iga kolme kuni nelja aasta tagant. Kui muld pole veel täielikult kurnatud, piisab tavaliselt pealmise kihi eemaldamisest 20–30 cm kõrguselt ja värske pinnase pealekandmisest. Kui aga mullas ei ole enam toitaineid, on vajalik täielik asendamine. Sel eesmärgil vahetatakse mullakiht 40–50 cm. Parim aeg seda teha on märtsi lõpust aprilli keskpaigani. Enne täielikku asendamist tuleks siiski läbi viia pinnase analüüs. See peaks sisaldama teavet pH väärtuse ning huumuse ja toitainete sisalduse kohta.
Vahetuse põhjused
Anorgaanilise väetise kasutamisel on mullaorganismide kasv pärsitud ja sellega seotud pinnase pidev leostumine, mille tulemuseks on mulla korrapäraste ajavahemike järel väljavahetamine peab.
Taimed ise annavad märku, kui sobivat toitainete sisaldust mullas enam ei leidu. Seejärel ilmnevad järgmised omadused:
- Sisaldab mullaseeni nagu Fusarium või nematoodid mullas
- Taimel puudub elujõud
- Vajalik on kasutada suuremaid koguseid väetisi
- halb vee äravool
- kahjurite, nagu lehetäide, seente sagenenud esinemissagedus
- heledad lehed, väikesed viljad (magneesiumipuudus)
- kasvupeetus (kaaliumipuudus)
- Lehtede langemine, lühike kasv (fosfori puudumine)
- valged lehed (rauapuudus)
Korduma kippuvad küsimused
Reeglina on taimed siis liiga lähestikku, mistõttu hallitusseente teke on kerge. Lisaks tuleks regulaarselt kontrollida ka niiskust ja temperatuuri. Temperatuuril 15–25 °C on tavaliselt piisav õhuniiskus vahemikus 60–83 protsenti.
Värvuse muutuse põhjuseks võivad olla vetikad. Ehk siis süüdi vale kastmiskäitumine ja kasvuhoone ebapiisav ventilatsioon. Seejärel tuleks mulda hoida veidi kuivem, kuid see ei tohi kunagi ära kuivada. Lisaks tuleks seda mitu korda ventileerida, st avada katuseaknad, aknad ja uksed.
Oleneb, mida kasvatada, siin on määrav vastavate taimede juurte sügavus. Näiteks kui tahetakse kasvatada ainult madalaid juuri, näiteks ürte või lehtköögivilju, piisab 10–20 cm. Teisiti on olukord kaunviljade, varte, puu- ja juurviljadega, siin peaks sügavus olema vähemalt 50 cm.