Citron Sidrun ja sidrun
Sidrunit, igihaljas ja üsna väikest kuni kolme meetri kõrgune puu või põõsas, on kasvatatud tuhandeid aastaid. Arvatakse, et see liik pärineb Himaalaja jalamilt ja seda kasvatatakse kogu maailmas troopilises, subtroopilises ja Vahemerelises kliimas. Tänapäeval on peamised kasvupiirkonnad Vahemeres, Lõuna-Hiinas ja Puerto Ricos. Sidruni nimi on inglise keeles "Citron" ja hispaania keeles "Cidro", samas kui sidrunit nimetatakse "Lemon" või "Lemon". "Limón" (hispaania) on tuntud. Sidrun või õigemini laim on algse sidruni ja mõru apelsini ristand.
lugeda ka
- Laim või sidrun – millised on erinevused?
- Lubja päritolu
- Too eksootiline kaffirlaim hästi üle talve
Lime seevastu inglise keeles "Lime" või hispaania keeles "Limero" on sidruni või sidruniga tihedalt seotud sidruniga, kuid siiski omaette liik arvukate alamliikidega. Mõiste "lubi" tähendab sõna-sõnalt midagi sellist nagu "väike lubi". Tõepoolest nad on Laimi viljad oluliselt väiksemad kui sidrunid ja marjad korjatakse tavaliselt roheliselt. Teisalt on laimid mahlasemad ja aromaatsemad kui sidrunid (ergo laimid), mistõttu on nad väga populaarsed kokteilide valmistamiseks või toiduvalmistamiseks või joomiseks. Küpsetamist saab kasutada. Kuid laimid sisaldavad ka oluliselt vähem C-vitamiini kui nende suured kollased sugulased. Muide, tänu paksemale koorele on sidrunitel pikem säilivusaeg kui õhema koorega laimidel.
Lubja ja lubja toiteväärtused võrdluses
100 grammi värsket laimi/sidrunit sisaldavad:
- 47 kcal / 39 kcal
- 1,9 grammi süsivesikuid / 3,2 grammi (sh kolm grammi suhkrut)
- 29 milligrammi C-vitamiini / 51 milligrammi
- 0,3 milligrammi E-vitamiini / 0,4 milligrammi
- samuti väikeses koguses vitamiine B1, B2 ja B6
- ka rauda ja tsinki
- ja 6 milligrammi magneesiumi / 28 milligrammi
- ja 33 milligrammi kaltsiumi / 11 milligrammi
Värsked sidrunid sisaldavad ka kloriidi, väävlit, kaaliumi (kuni 170 milligrammi 100 grammi vilja kohta!), fosforit (16 milligrammi) ning vähesel määral vaske, fluori ja joodi.
Sidruni sidrunitel on väga vähe viljaliha, mistõttu kasutatakse peamiselt paksu viljakoort. See on suhkrustatud (sidrunikoorena) ja töödeldud küpsetistes ja maiustustes. Marju kasutatakse ka roogade maitsestamiseks, moosi valmistamiseks, salati komponendina ning karastus- ja alkohoolsete jookide maitsestamiseks.
IJA
