Muru multšimine: protseduurid ja professionaalsed juhised

Multšimine on tõeline alternatiiv muruniitmisele. Näitame, kuidas muru multšida, ning vaatame lähemalt plusse ja miinuseid.

Muru multšimine on huvitav võimalus eelkõige ökoloogiliselt orienteeritud aednikele, sest see sulgeb loomuliku toitaineringe. Siiski on ka põhjuseid, mis räägivad multšimise ja niitmise vastu.

Muru multšimine: erinevus muru niitmisest

Muru multšimisel ei püüta niidetud muru rohukogujasse, vaid see purustatakse spetsiaalse multšimisniidukiga ja jaotatakse otse murule. Niittes sisalduvad toitained lagundatakse (mineraliseeritakse) kohapeal mullaorganismide poolt ning on seejärel mulla ja muru jaoks uuesti kättesaadavad. See toitainete tsükkel on suurim erinevus muru niitmisest, kus muru kogutakse rohukogujasse. Enamikus aedades, kus muru on "niidetud", transporditakse niide seejärel avalikku kompostihunnikusse. Nii kaovad väärtuslikud toitained aiast iga murulõikusega ja lähevad murule igaveseks kaduma. Selle tulemusena tuleb niidetud muru seejärel varustada uute toitainetega väetiste kujul. Multšitud muru seevastu tuleb väetada palju harvemini.

Muru multšimine: kui sageli ja millal?

Põhimõtteliselt tuleks multši hakkida suhteliselt väikeseks ja murule peaks jääma vaid väike kogus. Niidetud muru peab saama langeda läbi niidetud muru mullapinnale, kus mullaorganismid saavad selle kõige kiiremini lagundada. Kui murule multšina laotada liiga palju ja liiga pikki rohuliblesid, jäävad need kihina muru pinnale, võtavad valguse ära ja mädanevad halvasti. Seejärel lämbuvad kõrrelised multšikihi all. Seetõttu on kõige parem muru multšida kord nädalas ja multšimisniiduk sättida nii, et multšitakse vaid kahe-kolme sentimeetri jagu muru.

Olenevalt aastaajast ja muru kasvutingimustest on vahel parem multšida iga viie päeva tagant (nt mais) ja vahel alles kümne päeva pärast (kesksuvele lähemal). Ideaalne on ka muru kuue-seitsme cm pikkuselt multšiniidukiga lühendada nelja-viie sentimeetrini. Multšimiseks peab muru alati kuiv olema, seega tuleks jälgida, et pärast multšimist umbes 24 tunni jooksul sademeid ei oleks.

Muru multšimine: ka tavalise muruniidukiga?

Niinimetatud multšimisniidukid, mida kasutatakse muru multšimiseks, on modifitseeritud silinderniidukid. Nad mitte ainult ei niida muru, vaid ka hakivad seda. Sest väikesed tükeldatud murujäägid saavad paremini ja kiiremini laguneda. Tavaline muruniiduk ei suuda muru piisavalt väikeseks hakkida ja seetõttu multšimiseks ei sobi. Kui te ei julge multšimisniidukit osta, sest kardate, et muru võib kiiresti liiga pikaks minna, sobivad kombineeritud multšimisniidukid. Tõenäoliselt just sellisteks puhkudeks välja töötatud seadmed suudavad nii normaalselt niita kui ka multšida – ideaalne, kui muru on puhkuse ajal liiga kõrgeks kasvanud.

Muru multšimine: kas pinnas ja asukoht sobivad?

Enamiku alade jaoks on multšimine suurepärane viis muru ja pinnase toitmiseks ning loomuliku toitaineringe loomiseks. Siiski on kohti ja pinnase tingimusi, kus multšimine nii hästi ei toimi. See hõlmab aedu, kus on väga raske, vett mitteläbilaskev pinnas, aga ka varjulised ja väga vihmased kohad. Nendes tingimustes mädaneb multš päikesepuuduse tõttu kehvemini ja halvemal juhul isegi soodustab roo ja sambla teket. Seetõttu ei ole multšimine soovitatav, eriti varju, tugeva vihma ja kehva pinnase kombinatsioonis. Kui soovid siiski muruniidetes leiduvaid toitaineid ära kasutada, tasub need kompostida ning hiljem kasutada lillede ja juurviljade väetisena.

Isegi mõõduka sajuga piirkondades võib esineda äärmiselt vihmaseid perioode. Pidage meeles, et need märjad tingimused on multšimiseks vähem soodsad. Parem on multšida kolme cm asemel ainult kahega, lülitada kombineeritud seade niitmisfunktsioonile või laenata naabrilt tavaline muruniiduk.

Muideks: Väga liivastel muldadel, mis on meil pigem haruldased, toimib multšimine ka kehvemini mulla vähese bioloogilise aktiivsuse tõttu.

Millised pinnased ja kohad ei sobi multšimiseks?

• Raske, väga savine, halvasti õhuga muld
• Varjulised kohad
• Väga vihmased piirkonnad, eriti koos raske pinnasega või vari muru
• Väga liivased mullad
• Multšimiseks sobivad suurepäraselt kõik muud tavalised mulla- ja kasvukohatingimused, kus sajab korrapäraselt sademeid

Muru multšimine: plussid ja miinused

Mida muru multšimise all mõeldakse ja mis vahe on muru niitmisel, on juba selgeks tehtud. Nüüd tekib küsimus, mis on muru multšimise eelised ja kas murul on ka puudusi. Kõigepealt alustame muru väetamise kohta tuntud müüdiga.

Muru multšimine: kas ma ei pea enam väetama?

Kui muru multšitakse, saab see tagasi suure osa niitmisel kaotatud toitainetest. Osa multšis sisalduvast lämmastikust läheb aga kaotsi ka multšimistööd tegevatele mullaorganismidele. Ju nad tahavad ka midagi süüa. Seetõttu tuleks aeg-ajalt ka multšida väetada muru. Vähem kui niidetud muru muidugi, aga ikka kindlate vahedega. Pöörake tähelepanu erinevate toitumisalaste puudujääkide tunnustele, näiteks vohamisele umbrohi murus.

Millised on multšimise eelised?

• Ökoloogilisest vaatenurgast pakub multšimine suure eelise: looduslik toitainete ring on suletud. Multšitud muru ja muld toimivad tavalistes pinnase- ja kasvukohatingimustes paremini kui niidetud muru.
• Muru on paremini toitainetega varustatud ja selle tulemusel kauni rohelise värvusega.
• Edendatakse mulla elulust ja paraneb pikas perspektiivis mulla struktuur.
• Suvel aitab multšimine murul paremini põua vastu pidada.
• Kui muruniidet on raske ära visata, võite säästa aega ja töötada multšimisega, kuna niide võib lihtsalt vedelema jätta.

Millised on multšimise miinused?

• Multšimine võib olla väljakutse väga märgades oludes, väga varjulistes kohtades või väga liivases ja kuivas kohas.
• Multšimise suur puudus on kuluv aeg. Muru kasvab väga kiiresti, eriti niisketel ja pehmetel aastaaegadel, näiteks hiliskevadel, ning multšimisniiduki tuleb käivitada vähemalt kord nädalas. Suuremate alade puhul võib see olla üsna tüütu.

Niida muru või multši muru? Tutvustame mõlema meetodi eeliseid ja puudusi.