Levinud kahjurid
- sinipajulehe mardikas
- paju saekärbes
- paju saekärbes
- pajupuur
Sinine pajulehe mardikas
Kahjuri Phyllodecta vitellinae tunned ära palja silmaga silma kolme kuni kuue sentimeetri suurused pronksi-, vase- või sinise värvi vastsed. Tuntud on ka kuulsad aknakahjustused. Mardikas toitub lehtedest, mis seejärel muutuvad pruuniks. Esimene põlvkond koorub mais või juunis, teine põlvkond aga hilissügisel või talvel ei lase end kaua oodata. Vanemad pajud tavaliselt suurt kahju ei kannata. Noortel puudel võib nakatumine aga lõppeda surmaga. Seetõttu on isegi fungitsiidid heaks kiidetud raviks. Kuid mõelge enne hoolikalt, kas soovite neid tõesti kasutada.
lugeda ka
- Karjamaa liigid
- Talveune kootud paju potis
- Paju kasv
Paju saekärbes
Nematus paviduse vastseid peetakse eriti ablasteks. Nad söövad end leheservast veenidesse ja jätavad alles vähesel määral lehestiku jääke. Kuue kuni seitsme millimeetri suurused kahjurid on silmapaistva välimusega:
- läikiv must pea
- mustad täpid
- värvitud peamiselt roheliseks
- oranžide või kollaste kehaosadega
- mustad vertikaalsed triibud tagaküljel
See mardikas esineb ka kahes põlvkonnas. Kord ründab ta karjamaid aprillist juunini, teist korda augustist septembrini. Suurte puude lehtede kadu on suhteliselt väike. Noorte puude töötlemine on sarnane paju-lehemardika omaga.
Paju-saekärbes
Kas teie karjamaal on punakaid kasvu või lehtede deformatsioone? Siis on paju-saekärbes nakatumine. Sümptomid ilmnevad peamiselt juunis. The must herilane nende vastsed lehtedel. Kuigi nende nakatumine toob kaasa inetu välimuse, ei pea te kartma suuri kahjustusi. Seetõttu ei ole ravi vajalik.
Pajupuurauk
Pruunikas, kuni 10 cm tiibade siruulatusega liblikas muneb paju koore alla. Sellest ajast alates söövad 7 cm pikkused röövikud end läbi puidu ja jätavad endast maha peened murenevad ained. Algstaadiumis peaksite proovima vastsed käsitsi eemaldada. Halvimal juhul aitab edasist levikut vältida vaid paju langetamine.
