Maja rõdusid saab kasutada erineval viisil. Konstruktsiooni kandevõime seab loomulikud piirid. Järgmises artiklis saate teada, milline koormus on võimalik.
Staatilised spetsifikatsioonid
Olenemata materjalist või konstruktsiooni tüübist – kõik rõdud peavad taluma 400-500 kilogrammi ruutmeetri kohta. See asub DIN EN 1991-1-1: 2010-12 koostoimes standardiga DIN EN 1991-1-1 / NA: 2010-12 (on asendanud DIN 1055-3).
Erinevast materjalist
Rõdu betoonist kandevõime puhul oleneb see materjalist. Kõige paremini koormust taluvateks materjalideks peetakse raudbetooni või metalli. Seevastu puit on vähem sobiv. Lõppude lõpuks on see ilmastikule vastuvõtlikum.
Märge: Kui otsustate kasutada puitkonstruktsiooni, tuleb materjal regulaarselt välja vahetada.
Maksimaalne koormuspiirang
Igal rõdul on piiratud kandevõime.
Konstruktsioon ja materjal määravad maksimaalse koormuse piiri. Põhimõtteliselt peaksite alati jälgima maksimaalset koormust, et vältida kahjustusi. Halvimal juhul võib konstruktsioon kokku kukkuda, kui eirata koormuspiirangut.
Suunaväärtused ruutmeetri kohta
Staatilised nõuded erinevad olenevalt hoone ehitusaastast. Juhtväärtused on vastavas jaotises DIN EN 1991-1-1: 2010-12 koostoimes standardiga DIN EN 1991-1-1 / NA: 2010-12 (on asendanud DIN 1055-3). Rõdud peavad taluma vähemalt järgmist raskust:
- Kuni 2010. aastani ehitatud hooned: 500 kilogrammi ruutmeetri kohta
- Hoone koos ehitusaastaga aastast 2010: 400 kilogrammi ruutmeetri kohta
Info: Varem kasutati rõdusid sageli raskete koormate hoidmiseks (sh kütteks puit ja kivisüsi), kuid nüüd on see ülesanne peaaegu täielikult kõrvaldatud
tee.Koormusepiirang valamud
Rõdu ehitamisel on vajalik juhisväärtuste järgimine. See aga ei tähenda, et konstruktsioon peaks kõhklematult vastu kõikidele tulevastele nõuetele. Aastatega maksimaalne võimalik koormus väheneb. Ilmastikumõjud mõjutavad materjali ja tagavad väheneva kandevõime.
Märge: Kui teil on muret rõdu praeguse kandevõime pärast, tuleks konsulteerida ehitusinseneriga.
Igapäevane kasutamine
Igapäevasel kasutamisel pääseb turvaliselt rõdule. Rõdumööbel, lillepotid ja mõistlik hulk inimesi jõuavad ju harva lubatud koormuseni. Selline igapäevane kasutamine ei ole rõdukonstruktsiooni jaoks probleem. See näeb teistmoodi välja ainult siis, kui majaomanikud kasutavad oma rõdu erakordselt ära.
Märge: Kuni neli inimest ruutmeetri kohta ei jõua kokkupuute piirini. Juba see näitab, et enamikul juhtudel ei saavutata maksimaalset kandevõimet.
Erakordne kasutus
Teatud asjaoludel võib rõdu kasutamine aga probleeme tekitada. See kehtib näiteks raskete konstruktsioonide puhul:
- Aerubassein
- Liivakast
- Tõstetud voodi
- Mullivann
Märge: Sageli alahinnatakse vee kaalu. 40-sentimeetrine veekõrgus teeb ruutmeetri kaaluks juba 400 kilogrammi. Koos
suplusbasseini või mullivanni kasutaja kaal on ületanud maksimaalse koormuse.Regulaarne kontroll
Rõdu kahjustuste varajaseks avastamiseks on soovitatav regulaarselt kontrollida. Muidugi märgatakse suuremat kahju kiiremini. Samas tuleks silma peal hoida ka väikestel pragudel ja kahjustustel. Esimesed ohumärgid erinevad olenevalt materjalist:
- Raudbetoonist: väikesed praod
- Metall: rooste
- Puit: Mädaniku või kahjurite nakatumine
Näpunäide: Hea hooldusega saate vältida esimesi kahjustusi. Näiteks võite kasutada puidu jaoks tihendit või metallkonstruktsioonide jaoks punast kaitsevahendit.
Vastutus kasuliku koormuse eest
Põhimõtteliselt vastutab rõdude kandevõime eest kinnistu omanik. Üürnikul on aga kohustus teha koostööd, kuna näeb rõdu sagedamini. Kui üürnik märkab muudatusi, peab ta sellest omanikku teavitama. Lisaks võivad vastutada ka arhitektid ja ehitusinsenerid. Kuigi selgesõnaline õiguslik regulatsioon puudub, tasub üürnikel tähelepanu pöörata üürilepingule. Mõnel juhul reguleerivad üürileandjad, milline rõdu kasutamine on lubatud, et vältida staatilist ohtu.
Märge: Rõdu kukkumisel on vajalik juriidiline nõustamine. Lõppkokkuvõttes võib vastutada omanik, ehitusinsener, arhitekt, ehitusettevõte või tarnija.
